Tallinna tänavatelt hoiti mullu eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt

7. aprill 2017, 19:48

Kolm süstlavahetuspunkti hoidsid mullu Tallinna tänavatelt eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt, mis muidu oleks juhuslikes kohtades vedeledes ohustanud eelkõige tallinlaste lapsi.

„Aus on tunnistada, et Euroopa mõistes on Eesti narkoriik,” tõdes Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. „Seda fakti üleöö ei muuda, kuid ulatuslikud süstlavahetusprogrammid vähendavad oluliselt ohtu ülejäänud ühiskonnale. Need kokku kogutud 600 000 kasutatud, potentsiaalselt nakkust kandvat süstalt jäänuks muidu tänavatele, mänguväljakutele, puhkealadele ja hoovidesse kaaskodanikke, eriti lapsi ohustama.”

Kolm Tallinnas tegutsevat kahjude vähendamise keskust, mis rahvasuus on tuntud süstlavahetuspunktidena, korjasid narkootikume süstivatelt inimestelt 2016. aasta jooksul kokku 588 697 süstalt. Aasta jooksul lisandus keskustele 295 klienti.

Tänavuse aasta esimese kolme kuuga kogusid AIDSi Tugikeskus, Pealinna Abikeskus ning Convictus Eesti kokku 153 399 süstalt, uusi kliente on lisandunud 61.

„Nimi „süstlavahetuspunkt” tekitab inimestes teravaid emotsioone, kuid oluline on mõista, et sellised keskused rajatakse kohtadesse, kus sõltlased nagunii liiguvad,” rõhutas Kurbatova. „Kogemus näitab, et korraliku nõustamis- ja süstlavahetuskeskuse rajamine vähendab narkomaanidega seotud riske piirkonnas märgatavalt.”

Kurbatova kinnitusel on kahjude vähendamise keskuste nimetamine „süstlavahetuspunktiks” ekslik, sest lisaks pakuvad sarnased keskused ka mitmekülgset nõustamist ja tugiteenuseid.

Praegu on Tallinnas kaks kahjude vähendamise keskust, kuid kõige probleemsemaks piirkonnaks on osutunud Põhja-Tallinn, kus „klientuuri” liigub palju, kuid püsivat keskust pole. „Põhja-Tallinn vajab seda teenust enim, kuid me näeme, et piirkonna inimeste loomulikku muret süstlavahetuskeskuse osas üritatakse hirmukülvamise ja propagandaga üles õhutada paanikalaineks,” nentis Kurbatova. „Tervise Arengu Instituut ei ole kunagi soovinud avada lihtsalt „süstlavahetuspunkti”, vaid rajada koostöös kogukonna, politsei ja linnavõimuga terviklahendus, mis muudaks narkoprobleemiga piirkonna turvalisemaks, kenamaks ja inimeste jaoks paremaks elukeskkonnaks.”

Kurbatova kinnitusel tõestab Lastekodu tänava keskuse näide, et edukast koostööst on paranenud nii kohalikud elanikud kui ka piirkonna turvalisus. „Arutasime elanikega nende mured läbi, paigaldasime turvakaamerad. Keskuse teenusepakkuja kontrollib mitu korda päevas ümbrust läbi ja vajadusel korjab üles keskuse klientidest jäänud prügi ja loomulikult lahendab olukorra kohe, kui tundub, et keegi võiks lähedusse süstima jääda,” kirjeldas Kurbatova.

Tulemusena on piirkond muutunud elanike jaoks ühtaegu nii turvalisemaks kui kenamaks elukeskkonnaks ning politsei kinnitusel seal narkomaanidega seotud probleeme praktiliselt ka ei esine.

Nõustamiskeskuste, sealhulgas süstlavahetusteenuse osutamise, eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarvitamisega seotud kahjusid nii tarvitajatele kui kogu ühiskonnale ning seeläbi kõigi turvalisuse tõstmine. Nõustamiskeskustes pakutava süstlavahetusteenuse tõttu väheneb oluliselt parkidest, mänguväljakutelt ja koolihoovidest leitavate süstalde arv. Lisaks kasutatud süstalde vahetamisele puhaste vastu, pakutakse nõustamiskeskustes sõltuvusprobleemidega inimestele ka mitmekülgselt abi, sealhulgas tervisealast nõu ning sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Keskuses saab teha ka näiteks HIV-kiirtesti ning läbida narkootikumide üledoosi korral tegutsemise koolitus. Keskusest suunatakse vajadusel ka tuberkuloositesti tegema ja muude tervishoiuteenuste (sh näiteks nakkusarsti) juurde.

Üle poolte sõltuvusravile pöördunud inimestest, on teinud seda tänu süstlavahetuseteenustele.

Eestis pakutakse kahjude vähendamise teenuseid juba 1997. aastast. Viimastel aastatel on teenuste kaudu sõltlastele jagatud aastas keskmiselt kaks miljonit puhast süstalt ja nõela.

Süstlavahetus- ja nõustamisteenuse keskusi on plaanis juba sellel aastal laiendada nii Tallinnas kui mujal Eestis. Kõige suuremaks prioriteediks on keskuste avamine Tallinnas, Lasnamäel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Verekeskustes käib afereesidoonoriteks üha rohkem inimesi

6. aprill 2017, 19:44

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, see on 16 protsenti kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11 protsendi võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6 protsenti ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6 protsendil (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee