Tervishoiukulude kasv näitab majanduskriisist taastumist

27. oktoober 2015, 10:50

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal 6,2 protsenti, mis on kasvanud võrreldes eelnenud aastaga – 2013. a oli see 6 protsenti, kuid kõrgeimat, 2009. aasta taset (6,6 protsenti) pole veel saavutatud, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.

Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid 2014. aastal 1,241 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii 2013. kui 2014. aastal oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.

Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti.

Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele. Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.

Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt kümme, seitse ja 20 protsenti.

2014. aasta tervishoiukulude täpsem analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil detsembri lõpuks.

Alates 2013. aasta andmetest kogutakse ja esitatakse tervishoiukulusid OECD, WHO ja Eurostati ühise metoodika, SHA2011 järgi. Statistikatabelites on uuendatud ka aastate 2012-2013 arvutused. Uue metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Algas uus alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus

21. oktoober 2015, 16:28

Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise vastase teavitusega „Vähem alkoholi = rohkem elu“, kutsudes mõtestama alkoholi rolli seltskondlikus ajaveetmises.
„Suur osa alkoholitarvitamisest toimub ühise ajaveetmise käigus ning alkoholitarvitamist seltskondlikus suhtlemises võib pidada normiks. Liigtarvitavad inimesed teavad sageli ka ise, et nad joovad liiga palju ja et sellel võivad olla tagajärjed, kuid käitumise muutmisel on üheks takistuseks sisseharjunud käitumismustrid ning ümbritsevate käitumine ja hoiakud,“ tõdeb Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Alkoholitarvitamine võib kaasa tuua näiteks tülid suhetes, maine rikkumise sõprade silmis või õnnetustesse sattumise, kuid meie sõnum on, et muutuse tegemiseks ei peaks ootama, kuni probleemid tekivad või muutuvad tõsiseks,“ lisas Ülesoo.
„Tahame esile tuua mõtteviisi, et väiksem alkoholitarvitamine tähendab aktiivsemat, sisukamat ja põnevate väljakutsetega täidetud elu. Vabanenud aja, energia ja raha saab suunata hoopis hobidesse, enesearengusse ja enda jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. Ka suhted teistega võivad muutuda paremaks,“ ütles Ülesoo.
Tervise Arengu Instituudi tellitud viimasest alkoholiteemalisest uuringust selgus, et juba praegu proovivad paljud oma alkoholitarbimist piirata – 37 protsenti inimestest, kes alkoholi tarbivad, olid viimasel ajal proovinud seltskonnas vähem juua. „Püüame oma teavitusega sellele trendile hoogu juurde anda,“ ütles Ülesoo. „Eriti oluline on, et ka ümbritsevate inimeste suhtumine sellisele otsusele oleks toetav ja aktsepteeriv. Üksi on vastuvoolu raskem ujuda, teiste positiivne hoiak loeb väga palju,“ arvas ta.
Kampaania veebilehel http://www.alkoinfo.ee/rohkemelu/ saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame.
Eesti ühiskonnale on iseloomulik Põhjamaade joomismuster, kus alkoholi tarvitatakse suures osas eesmärgiga end purju juua. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli purjutajaid 2014. aastal 29 protsenti inimestest, sealhulgas 50 protsenti meestest ning 15 protsenti naistest. Nende hulka loeti inimesed, kes tarvitavad lühikese aja jooksul korraga üle kuue alkoholiühiku. See on näiteks kolm pudelit keskmise kangusega õlut või kuus pokaali veini või kuus pitsi kanget alkoholi.
Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Arstide ja õdede arvus ei ole olulisi muutusi toimunud

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et 2014. aasta novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.

Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutööturult lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti lahkunud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad. Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.

Eestis töötas 2014. aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.

Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.

Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60-aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.

22,5 protsenti arstidest ja 11 protsenti õdedest töötas rohkem kui ühe tööandja juures. Arstide ja õdede keskmine tööaeg varieerub sõltuvalt arsti või õe vanusest, ametist ning asutuse liigist, kus nad töötavad.

Arstid töötasid 2014. aasta novembrikuus keskmiselt 140,9 ja õed 145,4 tundi. Ületunde tegi iga arst keskmiselt viis ja õde 7,7 tundi. Kõige enam tegid ületunde anestesioloogid, üldkirurgid, erakorralise meditsiini arstid ja õed ning anesteesia-intensiivraviõed.

Tervishoiutöötajate statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervishoiutöötajate keskmine ja mediaantunnipalk ületavad palgaalammäärasid

Tervise Arengu Instituudi iga-aastase uuringu järgi oli osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta tänavu märtsis 10,78 eurot, kasvades aastaga 6,6 protsenti. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 5,47 ja 3,11 eurot tunnis, tõustes aastaga õendustöötajatel 9,8 protsenti ja hooldajatel 13,9 protsenti.

Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2015 arstide tunnitasu alammäär üheksa eurot, õdedel, ämmaemandatel viis eurot ja hooldajatel kolm eurot tunnis.

Kuigi enamikul ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. „Võrreldes eelmise aastaga on nende ametikohtade arv mitmekordistunud,“ lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid. „Võib arvata, et märtsiks 2015 ei jõudnud asutused veel uute palgaalammääradega kaasa minna.“

Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 16,2 protsenti, õendustöötajatest moodustavad nad 7,8 protsenti ja hooldajatest 2,5 protsenti. „Enamus alla alammäära tasustatud arsti ja õendustöötajate ametikohtadest asub perearstiabiasutustes ja haiglates, jagunedes arstide puhul vastavalt 40 ja 39 protsenti ning õendustöötajate korral 36 ja 38 protsenti. Perearstiabiasutuse puhul tuleb arvestada, et neis võetakse võrreldes teiste tervishoiuasutustega rohkem dividende,“ märkis Liivlaid.

Analüütik lisas, et palgastatistikas on oluline näitaja mediaan. Arstide põhitunnipalga mediaan oli 2015. aastal 9,29 eurot – ehk siis pooltel arstidel oli põhitunnipalk madalam kui 9,29 eurot. Õendustöötajate põhitunnipalga mediaan oli 5,15 eurot ja hooldajatel 3,09 eurot.

Uuringu andmetel oli täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega 2250 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga oli 8,2 protsenti. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk lisatasudega oli 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot, kasvades vastavalt 12,8 protsenti ja 15,5 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti, moodustades 1010 eurot. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,2 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 13 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 67 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringut on alates 2002. aastast läbi viidud iga aasta märtsikuus. Palgauuringu andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis ning uuringu lühiülevaade aadressil www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab Valgamaal 775 õpilast

13. oktoober 2015, 15:59

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb Valgamaal 775 õpilast. Kokku hõlmab ennetusprogramm 14 kooli ja 55 klassi.
„Valgamaa koolid on alati toredasti ja aktiivselt osalenud sellel konkursil. Kui maakonnas on 22 kooli ja osaleb 14, siis on see rohkem kui 50%, kuid loomulikult ootaksime osalema kõiki koole. Möödunud aastal lõpetas alustanud õpilastest 84%,“ ütles Valga maavalitsuse tervisedenduse vanemspetsialist Leili Saluveer.

Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. Ennetusprogrammis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes välja 18 rahalist põhipreemiat suurusega 270 eurot.
Euroopas üks levinumaid kooliõpilastele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme viiakse Eestis läbi 14. korda.

Valgamaal osalevad koolid:
Pühajärve Põhikool
Valga Priimetsa Kool
Puka Keskkool
Lüllemäe Põhikool
Otepää Gümnaasium
Palupera Põhikool
Riidaja Põhikool
Tõrva Gümnaasium
Tsirguliina Keskkool
Hummuli Põhikool
Keeni Põhikool
Ala Põhikool
Valga Jaanikese kool
Valga Põhikool

Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 900 klassi

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb sel aastal 900 põhikooli- või gümnaasiumiklassi. Kokku hõlmab ennetusprogramm 15 232 kooliõpilast üle Eesti. Eelmisel aastal osales programmis 886 klassi, neist suitsupriiks suutis jääda 84 protsenti.
Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. „Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või toetama sellest loobumist,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel. „Programmil on ka sotsiaalne mõõde – soovime rõhutada osalejate isiklikku vastutust ja tõsta klasside ühtekuuluvustunnet võimaldades neil koos ühise eesmärgi nimel tegutseda,“ lisas Sammel.
Ennetusprogrammis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.
Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes välja 18 rahalist põhipreemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. Lisaks sellele loositakse välja ka lisapreemiad tublimatele vaheülesannete täitjatele.
2014. aastal tehtud koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20 protsenti 11aastastest, 49 protsenti 13aastastest ning 72 protsenti 15aastastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet neli protsenti 13aastastest ning kümme protsenti 15aastastest. Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat, kuid trend on, et suitsu proovimist alustatakse järjest hilisemas eas.
Euroopas üks levinumaid kooliõpilastele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme viiakse Eestis läbi 14. korda.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut: üheksa suitsetajat kümnest soovib tubakast loobuda

9. oktoober 2015, 12:35

Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud viimasest tubakateemalisest uuringust selgus, et üheksa suitsetajat kümnest mõtleb suitsetamisest loobumisele ning kaheksa on selleks teinud otsustava sammu. Uuringu tulemused näitavad, et tubakast loobumise peamisteks põhjusteks on enda või lähedase tervise halvenemine või olulised muutused elus, näiteks lapse sünd.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi sõnul oli uuringu eesmärgiks selgitada välja eestlaste suitsetamisharjumused, nende teadmised selle harjumuse mõjudest tervisele ning peamised motivatsioonid loobumiseks. „Uuringu tulemustest on näha, et eestlased mõtlevad nii enda kui oma lähedaste tervisele ning teevad olulisi samme, et saada päriselt tubakavabaks,“ kommenteeris Härm.

Uuringust selgus, et mure enda või teiste tervise pärast on üks peamisi põhjuseid suitsetamisest loobumiseks – 57 protsenti suitsetajatest peab oluliseks põhjuseks enda tervise halvenemist, 38 protsenti enda tubaka tarvitamise kahjulikku mõju lähedaste tervisele ning koguni 34 protsenti ei soovi kahjustada teiste mittesuitsetajate tervist.

Teiseks peamiseks motivaatoriks peetakse olulist muutust elus, näiteks lapse sündi või uue elukaaslase leidmist – see oli väga oluline 54 protsendile suitsetajatest. „Paljud hakkavad enne lapse sündi mõtlema sellele, kuidas mõjutab lapse tervist see, kui laps peab kasvama tubakast saastatud keskkonnas. Samuti on oluline mõelda, milliseks eeskujuks on lapsele suitsetavad vanemad. Uuringud näitavad, et suitsetavate vanemate laps hakkab suurema tõenäosusega hiljem tubakat tarvitama,“ rääkis Härm.

Teised põhjused tubakast loobumiseks on tubakatoodete üha kasvav hind, mis on oluline 36 protsendile suitsetajatest, ning mõistmine, et tubakatarvitamine ei sobitu enam elustiiliga, mis on oluline 35 protsendile suitsetajatest.

Uuringust selgus, et 87 protsenti suitsetajatest on mõelnud loobumisele ning 78 protsenti on selleks juba vastavad sammud teinud. Kuid loobumine ei pruugi alati esimesel katsel õnnestuda – 60 protsenti suitsetajatest on teinud korduvaid katseid loobumiseks. „Suitsetamist loetakse sõltuvushaiguseks, mida põhjustab tugevatoimeline sõltuvusaine nikotiin. Sõltuvus kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Oluline on, et inimene leiaks enda jaoks olulised põhjused loobumiseks ning julgeks teha selle otsustava sammu,“ julgustas Härm.

Levinumad abivahendid suitsetamisest loobumiseks on nikotiinisisaldusega plaastrid ja närimiskumm, mida on kasutanud kolmandik suitsetajatest. 26 protsenti suitsetajatest on kasutanud muid abivahendeid nagu nõelravi, antidepressandid vms või loobunud ilma täiendavate abivahenditeta. Sageli nimetati ka e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina.

„Pakume üle Eesti tasuta nõustamist, mis suurendab mitmeid kordi tõenäosust, et loobumine on edukas. Tubakast loobumise nõustaja oskab jagada toimivaid ja personaalseid juhiseid ning anda nõu, milliseid täiendavaid abivahendeid loobumisel kasutada,“ rääkis Härm. „E-sigarette reklaamitakse kui vahendit suitsetamisest loobumiseks, kuid seda ei saa ma soovitada. Lisaks sellele, et e-sigareti tarvitamisel imiteerib inimene tavasigareti suitsetamist, tõmbab ta organismi nii sõltuvust tekitavat nikotiini kui ka teisi mürgiseid aineid. Seega tavasigaretilt e-sigaretile üle minnes ei muutu suitsetamisrutiin, muutub vaid nikotiini omandamise vahend.“
Uuringu „Suitsetamine ning sellealased hoiakud“ viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales tuhat inimest vanuses 15-74 aastat.

TAI korraldab tubakavastast teavituskampaaniat, mis räägib tubaka tarvitamise mõjudest tervisele ning antakse konkreetseid juhiseid efektiivseks loobumiseks. Loobumisvõimaluste kohta leiab infot www.tubakainfo.ee.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737