Alkoholikonverents toob Tallinnasse Vahemere maade alkoholieksperdid

26. november 2015, 19:51

Tervise Arengu Instituut peab reedel, 27. novembril Tallinnas alkoholikonverentsi “Muutused või elu mugavustsoonis”, mis toob Eestisse Vahemere maade alkoholieksperdid, et arutada mis on kultuurne joomine ja kas see on võimalik ka Põhjamaades.

Oma selleteemalist doktoritööd tutvustab sotsiaalteaduste doktor Sara Rolando Itaaliast. Prantsusmaa alkoholipoliitikat ja alkoholitarvitamise mustrit tutvustab dr Michel Craplet sealsest riiklikust alkoholismi ja sõltuvuse ennetamise assotsiatsioonist.

Olulise ploki konverentsipäevast moodustavad ettekanded kohalike omavalitsuste võimalustest alkoholitarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid mõjutada. Seda uuris ka kolmes Eesti omavalitsuses läbi viidud pilootprojekt, mille tulemused on nüüd esimest korda kuulajate ees.

Samuti räägitakse reedel alkoholi rollist Eesti täiskasvanute elus ning lapsevanemate rollist noorte alkoholitarvitamisele. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus arutletakse selle üle, mida erinevad osapooled saavad reaalselt ära teha alkoholikahjude vähendamiseks.

Konverentsi avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Seitsmendat korda peetava alkoholikonverentsi eesmärk on toetada Eesti alkoholipoliitika kujundamist ja liigtarbimisega seotud kahjude vähendamist.

Alkoholikonverents “Muutused või elu mugavustsoonis” toimub kella 9.45-16 Swissotel Tallinn konverentsikeskuses (Tornimäe 3). Päevakava näeb Tervise Arengu Instituudi kodulehel.
Konverentsist teeb otseülekande ka Postimees.

Konverents korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” tegevuste raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Õpilased kujutasid koolisööklaid sooja ja hubase kohana

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Disaini oma koolisöökla“ laekus kokku 328 tööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

Töid hinnanud žürii sõnul oli püütud leida söögivahetunni ja koolisöökla probleemidele uusi ja paremaid lahendusi. Sööklaruumi sisekujunduse kõrval juhtisid tööd aga tähelepanu ka ruumipuudusele, samuti söögivahetunni kellaajale, toidu tervislikkusele ja teeninduse kvaliteedile.

Õpilaste arvates võiks koolisööklas või puhvetis olla tervislike näkside (jogurtid, puu- ja köögiviljad, pähklid, röstitud kaerahelbed, marjad jms) ja jookide (taimetee, mahl) ostmise võimalus. Mitmes töös oli välja toodud see, et sööklas võiksid olla maitsetaimede ja omakasvatatud köögiviljade potikesed, mida toidutegemisel või maitsestamisel kasutada.

Konkursi esikohad läksid Tallinna Arte Gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele. Parima video auhind läks Antsla Gümnaasiumi 9.a klassi noorte tehtud videole.
Algklasside vanusrühma võitjad:
I koht Margarita Kaetri – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass
II koht Hanna Rahu – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass
III koht Mihkel Kuusik – Põltsamaa Ühisgümnaasium, 4.b klass

Põhikooli vanusrühma võitjad:
I koht Liisa Oks – Tartu Miina Härma Gümnaasium, 6.a klass
II koht Shara Arus – Tallinna 32. keskkool, 8.a klass
III koht Liisbet Klein – Pärnu Ülejõe Põhikool, 9.b klass

Parim video: Antsla Gümnaasium, Hanna HIllak, Keitlin Meitsar ja Eva-Maria Tiits, 9.a klass
Žürii poolt äramärgitud tööd:
Eke-Martin Paas, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7.b klass
Anel Volmer, Põltsamaa Ühisgümnaasium, 3.a klass
Marion Sikov, Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass
Kennart Sander Rahuoja, Jüri Gümnaasium, 4.c klass
Egert Krave, Vaimastvere Kool, 2. klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.
Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Üheksandat korda toimunud konkursi „Söögivahetund“ eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu ja koolisööklate temaatikale üldiselt, väärtustada toitlustajate tööd ning pakkuda inspiratsiooni kooli personalile ja- toitlustajatele, et muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Projekt „Hea tervise eest!“ kutsub õhinapõhiseid tervisedendajaid endast teada andma ja omavahel koostööd tegema

12. november 2015, 11:18

MTÜ Terve Maailm algatusel ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel on alates sellest sügisest ellu kutsutud projekt “Hea tervise eest!”, mille eesmärgiks on koondada kodanikualgatusel baseeruvad tervisedendusega tegelevad organisatsioonid ja üksikisikud, vahetada omavahel kogemusi, leida uusi partnereid edasisteks tegevusteks ning luua ühine tegevusplaan, et Eesti inimeste paremale tervisekäitumisele ja oma tervise eest vastutuse võtmisele veelgi enam kaasa aidata.
2.-20. novembrini toimub projekti raames kohaliku tervisedendajate (nii organisatsioonid, seltsingud kui üksikud aktiivsed inimesed) küsitlus omavahelise koostöö vajaduste ja võimaluste selgitamiseks ja 26. novembril Tartus esimene ümarlaud omavahel tuttavaks saamiseks ning ühiste tegevuste planeerimiseks.
Kevad-talvel 2016 toimub kogemuste vahetamiseks ja ühistegevuste arutamiseks veel kaks ümarlauda ja infopäev, kus jagatakse ideid tervisedendajatele ning erinevatest praktikatest isikliku kogemuse saamiseks pakutakse võimalust osaleda tervist edendavate tegevuste töötubades.
Selleks, et oma tervisedenduse temaatilistest ettevõtmistest ning koostöösoovist teada anda, palume täita veebipõhise ankeedi, mis asub http://www.ankeet.ee/a/goreta.
Täiendavat infot projekti „Hea tervise eest!“kohta leiate aadressil http://www.uustervis.ee/tervisedendajate-vorgustiku-projekt-1

Narvas antakse ülevaade paikkondade tervisealaste pädevuste tõstmise projektist

9. november 2015, 10:45

Homme, 10. novembril antakse Narvas ülevaade Norra finantsmehhanismist rahastatud projektist „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades“.
Projekti lõpukonverentsil tutvustatakse kolmes omavalitsuses – Kuressaare, Põltsamaa ja Põlva – ellu viidud kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi tegevusi ning selle käigus tehtud uuringut noorte alkoholitarbimist mõjutavatest teguritest. Samuti tutvustatakse häid praktikaid paikkonna heaolu suurendamiseks ning koostöösuhete loomise ja inimeste motiveerimise võimalusi.
Konverentsi töötubade teemad lähtuvad projekti raames toimunud koolitustest: arutletakse selle üle, kuidas arvestada tervist ja heaolu mõjutavate teguritega kohalike omavalitsuste igapäevatöös ning kuidas kaasata tõhusalt erinevaid osapooli seatud eesmärkide saavutamiseks. Üks töötubadest tutvustab projekti käigus koostatud kohaliku alkoholipoliitika juhendit.
Konverentsi “Teel heaoluühiskonda” korraldavad Tervise Arengu Instituuut, Terve Eesti sihtasutus ning Eesti Tervislike Linnade Võrgustik.
Konverents peetakse kella 12-17 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2). Selle päevakava leiab siit: http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/1471-konverents-teel-heaolukogukonda.
Projekt „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades” algas juulis 2014. Selle kaks peamist tegevussuunda on rahvaterviseteemalised koolitused ja kohaliku alkoholipoliitika raamistiku väljatöötamine.
Koolituste eesmärk oli suurendada kohalikku elu oma otsustega mõjutavate inimeste pädevust tervist toetava keskkonna kujundamisel. Projekti teisel tegevussuunal koostati juhend kohaliku alkoholipoliitika väljatöötamiseks ning seda katsetati kolmes omavalitsuses. Projekti tulemusel oskavad kohaliku tasandi spetsialistid paremini toetada ja säilitada elanike tervist ning ennetada ja lahendada terviseprobleeme. Rahva tervis on oluline tegur, mis toetab paikkonna majandusedu ja elukvaliteeti.
Lähemalt projektist: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/paikkondade-padevus.
Lisainfo: Alo Raieste, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, alo.raieste@tai.ee, 659 3927; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737.

Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel

5. november 2015, 12:46

Eestis alustati 2012. aastal riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisega, täna tutvustatakse Tallinnas peetaval konverentsil „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“ soovituste koostamise protsessi ja vahetulemusi. Soovituste uuendamise aluseks on Põhjamaade toitumissoovitused.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul on Eesti toitumis- ja liikumissoovituste eesmärk luua eeldused elanikkonna heale terviseseisundile. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas. Ennekõike on need aluseks menüüde planeerimiseks institutsionaalses toitlustamises (lasteaiad, koolid, haiglad jne).

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejuhi, töörühma liige Sirje Vaask lisas, et uuendamine on vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. „Alusmaterjalide koondamisel oleme teinud koostööd Põhjamaade kui Eestile klimaatiliselt ja ühiskonnakorralduslikult lähedasima võrdluspiirkonnaga ning arvestanud meie olude ja võimalustega.“

Tagli Pitsi rõhutas, et radikaalseid uuendusi soovitustes ei ole, jätkuvalt on toiduvalikul kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Toidusoovitused juhinduvad toitumissoovitustest ning need aitavad tagada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ehk annavad soovitusi toitude valikuks ühe ööpäeva lõikes,“ selgitas Pitsi.

Võrreldes praeguste soovitustega on suurenenud igapäevase vitamiini D tarbimissoovitus – täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi vitamiini D taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse.

Lisaks puu- ja köögiviljadele saavad enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks kasutada pigem mõõdukalt.

Liikuda soovitatakse täiskasvanutel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaks liikuma vähemalt tund päevas. Võrreldes varasemaga on tähelepanu pööratud ka istumisaja vähendamisele ning ülekoormuse küsimustele.

Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu.

Toitumissoovituste uuendamine toimub Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Töögruppi kuuluvad teadlased ja spetsialistid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Maaeluministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Veterinaar- ja Toiduametist, Eesti Tervisedenduse Ühingust, Eesti Taastusarstide Seltsist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Perearstide Seltsist, Eesti Lastearstide Seltsist ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist. Vaatlejana osales töörühmas Eesti Toiduainetööstuse Liit.

Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris.

Esimesed Eesti toitumissoovitused kehtestati 1995. aastal. Hetkel kehtivad toitumissoovitused koostati “Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia” raames 2006. aastal.

Konverentsi „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine“ peetakse täna kell 10-16.30 Tallinna Ülikoolis. Konverentsi päevakava leiab siit: http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/1015-konverents-qsoomine–toenduspohised-soovitused-ja-nende-rakendamineq

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Noorte terviseprojektide konkursil osales tänavu 64 projekti

Tervise Arengu Instituudi noorte terviseteemaliste projektide konkursil TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt osales sel aastal 64 projekti, neist 29 nooremast ja 35 vanemast vanuserühmast. Eelmisel aastal osales konkursil 51 terviseprojekti.
Tervise Arengu Instituudi spetsialist Lembi Posti sõnul iseloomustab sel aastal projekte mitmekülgsus ning paljudes projektides olid samaaegselt hõlmatud erinevad tervisevaldkonnad. „Silma hakkasid projektid, mis lähenesid tervise teemale uuest küljest. Näiteks on uue teemana sisse toodud nägemise kontroll,“ ütles Posti. „Noored tunnetavad enda ja kogukonna vajadusi ja projektidesse oli kaasatud nii nooremaid koolikaaslasi kui ka tervet kogukonda.“
Parimaid projekte oli väga raske välja valida, kuna häid projekte oli palju. Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. „Lisaks projekti sisule peame oluliseks, et ka taotlus oleks põhjalikult ja selgelt täidetud. Kiitust väärivad need, kes olid projekti kirjutamisel juba uurinud, millise tervist puudutava tegevuse järgi oleks sihtrühmas vajadus,“ märkis Posti. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning tähtaegadest kinni pidamine ja projekti reaalne teostatavus.
Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks oma ideede elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.
Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – “Kiiver on khuul!”, Paide Avatud Noortekeskus, projektijuht Rene Perzinski
II koht – “Seikle värskes õhus”, Tahkuranna Avatud Noortekeskuse Võiste Noortetuba, projektijuht Enel Lauter
III koht – “Tervise tasakaal”, Kuressaare Noorte Huvikeskus, projektijuht Kirke Ly Hell Loomet

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

I koht – Kunda Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Rudolf Botško, Dmitri Fjodorov
II koht – „Tervis ja kohvik käsikäes“, Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Annette Tuiman ja Birgit Suurorg
III koht – „Mina ise oma tervise sepp“, Urvaste Kool, 9. klass, projektijuht Jekaterina Požarova

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel:
http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip.

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, 659 3977, lembi.posti@tai.ee; Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

OECD: Tervishoid ei suuda kasvavate vajadustega sammu pidada

4. november 2015, 13:48

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskelt avaldatud väljaandes „Health at a Glance 2015“ nenditakse, et liikmesriikides kaotatakse väga palju elusid ja tervishoiu kvaliteet areneb liiga aeglaselt, et toime tulla vananemise ning kasvava hulga inimestega, kes põevad ühte või mitut kroonilist haigust. Eesti meeste eeldatava eluea näitaja on 34 OECD riigi hulgas kolme viimase seas. Naiste näitaja on sellest paremal positsioonil, kuid siiski tabeli tagumises otsas, 26. kohal.
OECD rõhutab, et ükski liikmesriikidest ei ole ravikvaliteedi indikaatorite alusel järjestatud pingeridades läbivalt samal kohal, isegi need riigid, kes kulutavad tervishoiule märkimisväärselt enam. See näitab, et arenguruumi on haiguste ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravis veel kõikides riikides.
Inimeste vähesed võimalused tekitavad raskusi arstiabi, hambaravi, ravimite ja muude tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaamisel. Suurimad leibkondade kulud tervishoiukuludest on Koreas, Šveitsis, Portugalis, Kreekas ja Mehhikos. Eesti oli 2013. aastal 12. kohal. Kuid juba aastatel 2013 ja 2014 moodustas inimeste omaosalus meil vastavalt 22 ja 24 protsenti, mis tähendab, et selles osas on Eesti jõudmas kriitilise piirini (25%).
Tervishoiu kvaliteeti mõõdetakse muuhulgas sellega, milline on konkreetses riigis retseptiravimite määramise praktika. Näiteks antibiootikumide väljakirjutamisega suurendatakse riski ravimresistentsusele. Nende tarbimise mahud erinevad OECD riikides rohkem kui neli korda. Tšiilis, Hollandis ja Eestis on need näitajad suhteliselt madalad. Kõige enam kirjutatakse antibiootikume välja Türgis ja Kreekas.
Antidepressantide tarbimine on OECD riikides alates 2000. aastast kasvanud aastaks 2013 keskmiselt ligi kaks korda. Mitmetes riikides, näiteks Austraalias ja Suurbritannias, kus retsepte kirjutatakse välja sagedamini, on antidepressantide tarbimine ka kõrge. Eestis ja Koreas kirjutatakse antidepressante välja harvem ja seetõttu tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem. See võib tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud.
OECD riikides on viimase paari aastakümne jooksul muutunud eri- ning üld- ja perearstide omavaheline jaotus. Eriarstide arv kasvab võrdlemisi kiiresti, samas on üld- ja perearstide puudust tunda juba paljudes riikides. Üld- ja perearstid moodustasid 2013. aastal keskmiselt 30 protsenti kõikidest arstidest, mis tähendab, et iga üld- või perearsti kohta on OECD riikides keskmiselt kaks eriarsti. Eriarstid on ülekaalus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Kreekas. Mõned riigid, nagu Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia, on suutnud säilitada tasakaalu eri- ja perearstide vahel. Eestis moodustavad perearstid 27 protsenti ja eriarstid 73 protsenti kõigist arstidest.
Eesti arstidest on 44 protsenti 55-aastased või vanemad, OECD-s keskmiselt on üle 55-aastaste osatähtsus arstide hulgas 33 protsenti.
OECD iga-aastane kogumik „Health at a Glance“ annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel. Eesti andmed on kogumikus alates 2011. aastast. Värske raport põhineb 2013. aasta andmetel.
Raport on avaldatud OECD kodulehel: http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance.htm.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee