Aprillis peetakse esimest korda südamekuud

31. märts 2016, 12:40

Aprillis tähistatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Eestis esimest korda südamekuud. Terve aprill on kaetud erinevate üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ning terviseprobleemide ennetamisele läbi liikumise.
Südamekuu on välja kasvanud südamenädala traditsioonist, mida on peetud juba 23 korda.
Südamekuu läbivaks teemaks on liikumine ning iga nädal keskendub omakorda konkreetsemale teemale: liikumine ja vererõhk, liikumine ja kehakaal, liikumine ja kolesterool ning liikumine ja südamehaigused.
Südamenädalate algataja, kardioloog Margus Viigimaa sõnul on liikumine kõige lihtsam ning kõigile kättesaadav vahend, et enda eest hoolitseda ja terviseprobleeme ennetada. „Näiteks on liikumine ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Vererõhu langetamiseks piisab minimaalselt 30 minutist kiirest kõnnist päevas,“ märkis Viigimaa. „Teise näitena tooksin fakti, et regulaarse liikumisega on võimalik langetada nn „halva“ kolesterooli taset 10-15 protsenti ja tõsta „hea“ kolesterooli taset 20 protsenti.“ Kardioloog rõhutas, et liikumine ei tähenda ilmtingimata spordiklubiga liitumist, vaid käimist, kepikõndi, jooksmist, jalgrattasõitu jms.
Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning ülekaalukalt peamine haiglaravi põhjus nii meestel kui naistel. Üle poole kõikidest surmadest – 2014. aastal 8258 surma – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest ning haiglaravi viibis samal aastal vereringeelundite haiguse tõttu 41 684 inimest.
Südamekuul korraldatakse igas maakonnas erinevaid liikumisüritusi ning need lisatakse kõik Terviseinfo portaali sündmuste kalendrisse. Praegu on teada üle 350 avaliku ürituse toimumine ning neid lisandub iga päev. Lisaks on Facebookis avatud üritus „Aprillis liigun poole rohkem“, kuhu samuti koondub info erinevatest ettevõtmistest ning materjale südametervise hoidmise kohta.
Südamekuuga on liitunud ka tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuuluvad ettevõtted, samuti lasteiad ja koolid ning neis tehtavad tegevused jõuavad samuti südamekuu kalendrisse. Samuti lööb kaasa Südameapteekide kett, kes korraldab oma apteekides terve kuu jooksul tervisenäitajate mõõtmisi.
Lisainfo: prof Margus Viigimaa, tel 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Eesti positsioon Euroopa tuberkuloosiraportis paranes

23. märts 2016, 21:21

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (European Centre for Disease Prevention and Control) värske raporti järgi on Eesti esimest korda liikunud uute tuberkuloosijuhtude arvult n-ö punaste riikide alt välja, see tähendab, et tuberkuloosi haigestumus on alla 20 haigusjuhu 100 000 inimese kohta. Kuid oleme endiselt Euroopa regiooni 18 kõrge haigestumusega riigi seas.
Eestis oli 2014. aastal 100 000 inimese kohta 18,7 tuberkuloosijuhtu, Euroopas keskmiselt 12,8, kõikudes riigiti vahemikus 2,5 juhust 79,7 haigusjuhuni.
Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul langes esialgsetel andmetel 2015. aastal uute tuberkuloosijuhtude arv veelgi. „Kokku registreeriti mullu 218 tuberkuloosijuhtu, neist 169 olid esmakordsed haigestumised, 38 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid varem tuberkuloosi põdenud ja sellest paranenud ning 11 olid muud korduvravi juhud,“ lausus Viiklepp. 2014. aastal oli haigusjuhtude arv 247.
Eelmisel aastal Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 51,7 aastat – noorim haigestuja oli 11-kuune ja vanim 88-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.
Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on seadnud eesmärgiks tuberkuloosi haigestumise olulise vähendamise. Üheks võtmeküsimuseks selles on sotsiaalselt haavatavad grupid ja neile suunatult tegutsemine. Tuberkuloosist on enim ohustatud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – krooniliste haiguste põdejad (nt diabeet, vähkkasvajad ja nende ravi, kilpnäärme haigused, kroonilised põletikud jt), HIV-positiivsed inimesed ning nakkusliku tuberkuloosihaige lähikontaktsed ja pereliikmed. Riskitegurid on ka alatoitumus, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine.
Tuberkuloosiregistri juhataja rõhutas, et tuberkuloosi haigestumise vähendamiseks Eestis on oluline haiguse võimalikult varajane diagnoosimine ja ravi kiire alustamine. „Meil on käimas uue diagnostika- ning ravijuhendi, samuti tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra väljatöötamine.“
Eesti tuberkuloosivabaks muutmisele on pühendatud ka rahvusvahelisel tuberkuloosipäeval, 24. märtsil Tervise Arengu Instituudis peetav arutelu. Tuberkuloositeemaga seotud asutused ja organisatsioonid arutavad koos, kuidas tuberkuloosiravi korraldust arendada – millised on väljakutsed tuberkuloosiga võitlemisel, millist abi peaks nakatunutele lisaks pakkuma ning mis on kitsaskohad haavatavate gruppide ravis.
Värskeim info ja ülevaated tuberkuloosist Euroopas ECDC ja maailma terviseorganisatsiooni kodulehtedel:
http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Tuberculosis/world-tb-day/Pages/World-TB-Day-2016.aspxhttp://www.who.int/campaigns/tb-day/2016/en/
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Üleeuroopaline uuring toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas

15. märts 2016, 14:35

Maailma Terviseorganisatisooni (WHO) täna avaldatud üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raport toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas, kuid noorukite tervise ja heaolu näitajates ilmneb suur sooline ja sotsiaalne ebavõrdsus.
2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega.
Vaatamata edusammudele noorukite tervises nelja aasta jooksul, toob uuring siiski välja palju ebavõrdsusi sugude, erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade ja uuringus osalenud riikide vahel, nentis uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi teadur Katrin Aasvee. „Tüdrukud toituvad tervislikumalt, samas poisid on kehaliselt aktiivsemad, kuid kalduvad enam riskikäitumisele. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervisega ning üldise heaoluga,“ märkis Aasvee.
Teiste riikide taustal paistab Eesti välja kõrge näitajaga noorukite purjujoomises, samas on selle näitaja järsk langus viimase uuringu kõige suurem kordaminek.
Eestis läbi viidud HBSC uuringu võtmetulemused võrdluses 2010. aastal tehtud uuringuga ja teiste riikidega:
– Eesti 11–15-aastaste poiste tervis on viimasel neljal aastal paranenud, ent nii tüdrukute kui ka poiste seas on sagenenud kurvad meeleolud.
– Suitsetamisega alustatakse hiljem kui varasemates uuringutes: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremalt suitsu proovinud poiste osakaal langenud 14% (49%) ja tüdrukutel 8% võrra (40%). Vaatamata näitaja suurele langusele oli Eesti uuringus osalenud riikide järjestustabelis siiski kolmandal kohal.
– Vähemalt kord nädalas suitsetanud 11–15-aastaste poiste osakaal oli 2014. aastal vähenenud 9% võrra (22%-lt 13%-ni) ja tüdrukutel 5% võrra (16%-lt 11%-ni).
– Sarnaselt sigarettidele on tõusnud ka alkoholi esmakordse proovimise iga. 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremana alkoholi proovinute osakaal vähenenud poistel 9% (68%-lt 49%-ni) ja tüdrukutel 8% (48%-lt 40%-ni).
– Langenud on vähemalt kord nädalas alkoholi joonud poiste ja tüdrukute osakaal, vastavalt 9% ja 6%. See näitaja on madalam kui uuringus osalenud riikide keskmine.
– Kõige tõsisem probleem on noorukite purju joomine: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või varem end purju joonud poiste osakaal langenud 6% (27%-lt 21%-le) ja tüdrukutel 4% (21%-lt 17%-ni), kuid langusele vaatamata on tulemus väga kõrge.
– Suurima languse on teinud end kaks või enam korda purju joonute osakaal 15-aastastel: poiste seas on langus 17% ja tüdrukutel 13%. Sagedase purju joomise näitaja järsk vähenemine on Eesti jaoks seekordse uuringu kõige rõõmustavam tulemus.
– Kanepit on elu jooksul tarvitanud 29% 15-aastastest poistest, sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis. Eestis kasutavad kanepit sagedamini jõukamatest peredest pärit poisid.
– Igapäevane mõõdukas/intensiivne kehaline tegevus15-aaastaste poiste seas on 5% võrra tõusnud, samas vähenes televiisori/DVD-de vaatamine koolipäevadel 7%. Eesti on sellega riikide edetabelis 25., muret teeb tüdrukute madal kehaline aktiivsus.
– Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine. Igapäevane puuviljade söömine on saanud harjumuseks 35% tüdrukutest ja 29% poistest, köögiviljade söömine on tõusnud tüdrukutel 26%-ni ja poistel 22%-ni.
– Magusaid karastusjooke juuakse Eestis endiselt vähe. Meie 15-aastased paigutuvad uuringus osalenud riikide järjestustabelis eelviimasele kohale, viimane on Soome.

Raporti koostajad nendivad, et uuringutulemused viitavad suurtele soolistele erinevustele, mis ilmnevad või halvenevad läbi noorukiea. Ka ei saa enam käsitleda noorukeid kui homogeenset gruppi. „Noored inimesed on väga erinevad ja vajavad sekkumisi, milles peegelduks nende ebavõrdsus ja arvestataks nende vanuse, soo ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga,“ rõhutavad autorid.
Uuringu andmete kogumises ja analüüsimises osales kokku 340 teadlast 42 riigist või regioonist. Uuringut juhtis rahvusvaheline koordineerimiskeskus St. Andrewsi Ülikoolis Šotimaal ning andmetöötlust korraldas Bergeni Ülikool Norras. Valdkondadest on uuringus esindatud vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine.
Raport on aluseks paljudele WHO Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Samuti on see mõjutanud tervisepoliitikat mitmetes Euroopa riiklikes juba üle 30 aasta. Ühe näitena võib tuua Saksamaa, kus 2003. aasta raportis toodud noorukite ülikõrge alkoholitarbimise tõusu järel tõstis valitsus lahjade magusate alkohoolsete jookide aktsiisi, mis viis õpilaste alkoholitarbimise olulisele langusele.
HBSC uuringu raport „Growing up unequal: gender and socioeconomic differences in young people’s health and well-being“ leiab aadressilt http://www.euro.who.int/en/hbsc-report-2016. Ingliskeelsed kokkuvõtted valdkondade kaupa leiab aadressilt: http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/hbsc.
Eesti noorte tervise mahukas analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aprilli keskel.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut avaldas ülevaate 2013. aasta rahvastiku tervisekaotusest

1. märts 2016, 14:34

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. See on samaväärne 6389 inimese kaotusega, kui võtta arvesse, et samal aastal oli keskmine eeldatav eluiga veidi üle 77 aasta.
56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

Haigus- ja suremuskaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eelkõige seotud suremusega. Ka naiste tervisekaotus intensiivistub 45. eluaastast, kuid tervisekaotusest suurema osa moodustab haiguskaotus.

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik.

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 protsenti haiguskoormusest.

Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat, moodustades meestel 41 protsenti ja naistel 14 protsenti vanuserühma tervisekaotusest.

2013. aasta andmete ülevaade on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel aadressil http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud. Andmetega saab tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.

Lisainfo: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, tel 659 3970, juta.teller@tai.ee