TAI kutsub tänasel tubakavabal päeval tubakast loobuma

31. mai 2016, 11:49

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, rahvusvahelisel tubakavabal päeval teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadmisi suitsetamise tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.
Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapari sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tagajärgi tervisele. “Oluline on teadvustada, et tubakatarvitamine on kahjulik igasuguses vormis ning oluliseks riskifaktoriks rasketele haigustele nagu infarkt, insult ja vähk. Lisaks ei kahjusta tubakatarvitamine mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka teda ümbritsevate inimeste tervist.”
Teavituses juhitakse tähelepanu suitsetamise ja vähi seostele. „Teavituse põhisõnum tugineb uuringutele, millega leiti, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni,“ selgitas Saapar. „Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi, millest rohkem kui 40 on vähki tekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida nii juhuslikult rakkude tavapärasel arengul kui ka olla põhjustatud välistest teguritest, näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning seeläbi suurendab oluliselt vähiriski.“
Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoodete ehk nuusk- ja huuletubaka tarbimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.
Lisaks vähile on suitsetajal võrreldes mittesuitsetajaga risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse (infarkt, aneurüsm, tromboos, rebend) kaks kuni neli korda, ajuinsulti samuti kaks kuni neli korda ja teise tüüpi diabeeti kuni kaks korda suurem. Ka suitsetaja üldine immuunsüsteem on nõrgem. Tubakas suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski.
Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 22 protsenti igapäevasuitsetajaid (mehi 31 ja naisi 16 protsenti). Võrreldes eelnevate uuringutega on esmakordselt märgata arvestatavat langustendentsi – nelja protsendi võrra. Kuna lisaks neile on 7 protsenti juhusuitsetajaid, suitsetab siiski ligi kolmandik täiskasvanutest (16-64aastastest). Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste hulgas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistes riikides. Kõrgharidusega inimeste hulgas on suitsetamine Eestis selgelt vähenemas, neist on igapäevasuitsetajaid 10 protsenti. Probleem on aga endiselt terav põhiharidusega inimeste seas, kellest igapäevasuitsetajaid lausa ligi 37 protsenti.
Eesti noored on aga Euroopa Liidu riikide seas esikolmikus ja noored alustavad sigarettidega eksperimenteerimist väga vara. Ligikaudu 49 protsenti 15-aastastest poistest ja 40 protsenti 15-aastatest tüdrukutest väidavad, et nende esimene sigaretiproovimine oli 13-aastaselt või nooremalt. Inglismaal on see vastavalt kümme ja Sloveenias 15 protsenti.
Suitsetamine on alkoholi liigtarvitamise kõrval peamine välditavate surmade põhjustaja. Neist tekitatud haigusi peaks Eestis oluliselt vähendama ning seetõttu kutsub ja julgustab TAI suitsetajaid tubakast loobuma. „Selleks on avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades,“ lisas Tervise Arengu Instituudi ekspert ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm. Ta lisas, et kabinettides nõustavad loobujaid spetsiaalse koolituse läbinud tervishoiutöötajad, kes vajadusel määravad ka loobumist toetavat medikamentoosset ravi.
Koostöös Tervise Arengu Instituudiga aitavad tubakatarvitamise vähendamisele kaasa ka kõik suuremad Eesti apteegiketid: Apotheka, Benu, Euroapteek, Südameapteek ja Ülikooli Apteek. Apteekidest leiab tubakasõltuvuse taset määrava testi ning teavet nõustamiskabinettide kohta. Euroapteek, Südameapteek ja Ülikooli Apteek peavad tubakatoodetest loobumist nii oluliseks, et teevad suve jooksul nikotiiniasendusravi toodetele erinevaid sooduspakkumisi.
Tubaka mõjust tervisele ning nõustamiskabinettide info leiab uuenenud veebilehelt tubakainfo.ee.
Rahvusvahelist tubakavaba päeva tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) algatusel iga aasta 31. mail alates 1987. aastast. Sel päeval juhitakse üleilmset tähelepanu tubakatarvitamise suurele levikule ja sellest tulenevatele terviseriskidele, mille tagajärjel sureb aastas ligi kuus miljonit inimest.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Laste arv erakorralise meditsiini vastuvõtus mullu veidi vähenes

11. mai 2016, 11:39

Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 481 403 korral, mida on ligi 800 patsiendi võrra vähem kui 2014. aastal. Kui piirkondlikes ja üldhaiglates tõusis patsientide arv kuni ühe protsendi jagu, siis kesk- ja kohalikes haiglates langes, vastavalt ühe ja 18 protsendi võrra, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika.

„Patsientide arvu üldine vähenemine erakorralises meditsiinis tuleneb 0–14-aastaste patsientide langusest – 2015. aastal oli erakorralises vastuvõtus neid ligi 3,5 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. Seevastu üle 15-aastaste patsientide arv on aastaga pisut tõusnud (0,7 protsenti),“ tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

Saabumise viisi järgi tuli eelmisel aastal ise erakorralisse vastuvõttu 70 protsenti patsientidest, kiirabiga toodi 19 protsenti. Teisest tervishoiuasutusest suunati üheksa protsenti patsientidest ja muul viisil, näiteks politsei saatel, saabus kaks protsenti erakorralistest patsientidest.

Valdmaa täpsustas, et erakorralist arstiabi vajavate laste ja täiskasvanute haiglasse saabumise viisides on oluline erinevus. „Lastega pöördutakse erakorralisse vastuvõttu rohkem ise. 85 protsenti kõigist 2015. aastal abi saanud lastest toodi ise haiglasse, täiskasvantute puhul oli see osatähtsus 67 protsenti. Võrreldes lastega transporditakse täiskasvanuid haiglasse kiirabiga enam või suunatakse teisest raviasutusest.“

Vaadates laste ja täiskasvanute arve kokku ja võrreldes neid 2014. aastaga, on kasvanud ise erakorralisse vastuvõttu pöördujate arv, ülejäänud saabumisviiside järgi on patsientide hulk aastaga vähenenud.

Esmaabi osutamise järel suunatakse patsient haiglaravile või kodusele ravile. Statsionaarsele ravile samas haiglas suunati 20 protsenti kõigist erakorralistest patsientidest. Kui üld- ja keskhaiglates oli hospitaliseeritud patsientide osatähtsus sarnane keskmisele, siis piirkondlikes haiglates oli see pisut madalam – moodustades 17 protsenti ja kohalikes haiglates oluliselt kõrgem – ligi 36 protsenti kõigist erakorralistest patsientidest.

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasi on lisatud andmed ka erakorralise meditsiini valitud näitajate kohta haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee