Alkoholi ostmisel on dokumendi küsimise tase paranenud

14. juuli 2016, 13:13

Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et dokumenti on hakatud sagedamini küsima, eriti just kange alkoholi ostmisel. Ka on vähenenud erinevus maa- ja linnakaupluste vahel.

Testostlemine viidi sel suvel läbi kolmandat korda, enne seda 2014. aastal. Kui siis küsiti noortelt vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26 protsendil ostudest), siis sel suvel keskmiselt 45 protsendil ostudest. Noormeestelt ja neidudelt küsiti dokumenti enam-vähem võrdselt.

Uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk märkis, et kange alkoholi puhul pööratakse dokumendi küsimisele rohkem tähelepanu kui lahja alkoholi ostmisel. „Lahjade jookide ostmisel küsiti dokumenti 44 protsendil ostudest ning kangete alkohoolsete jookide ostmisel 64 protsendil ostudest.“

Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides – 65 protsendil ostudest. „Kõige vähem aga tanklates – 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides – 41 protsendil ostudest,“ lisas Sokk. Asulatüübiti (pealinn, muu linn, maakoht) tema sõnul dokumendi küsimise osas suuri erinevusi ei esinenud, küll aga oli vahe olemas 2014. aastal – siis küsiti dokumenti linnades (v.a. Tallinn) 35 protsendil ostudest ja maal 19 protsendil ostudest.
Võrreldes 2014. aastaga on Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Viru regiooni näitaja märgatavalt paranenud, Lääne-Eesti ja Tartu näitajad on samad. Kui näiteks Põhja-Eestis küsiti alkohoolse joogi ostmisel dokumenti 53 protsendil ja Lõuna-Eestis 65 protsendil ostudest, siis Lääne-Eestis vaid 29 protsendil ostudest. „Kuna eelmises uuringus ei olnud üheski regioonides dokumendi küsimise näitaja eriti kõrge, siis nüüd, kui asjad on paranenud, torkab Lääne-Eesti erinevus eriti silma,“ märkis Sokk.
Vanemspetsialist lisas, et kuigi testostlejad olid kõik samas vanusevahemikus, olid individuaalsed erinevused dokumendi küsimisel üsna suured, jäädes vahemikku 25–74 protsenti. „Seega saab täheldada, et dokumendi küsimise sagedust mõjutab ka konkreetne testostleja ning kuivõrd hinnatakse teda alaealiseks,“ lausus Sokk. „Tegelikult ei pea teenindaja olema suuteline hindama, kas alkoholi ostev inimene on 17- või 18aastane, vaid ta peaks olema suuteline küsima dokumenti ka 25aastaselt või vanemalt inimeselt ning seda sama enesestmõistetavusega nagu küsitakse kaupluse kliendikaarti.“
Testostlemise eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel poest alkoholi kätte saada ning protsessi käigus mõista, miks dokumenti ei küsita. Seejärel saab nii müügikohti kui ka teenindajaid toetada, koolitada ning panna neid mõistma, miks peaks noorelt dokumenti küsima ja kuidas seda võimalikult konfliktivabalt teha.
Triin Soku hinnnagul ei saa paranenud näitajaid vaadates veel öelda, et kogu töö on nüüd tehtud. „Tulemustele on kindlasti kaasa aidanud ettevõtjate endi poolt teemale tähelepanu pööramine, teenindajate koolitamine ning ka üldsuse teavitamine. Samuti on Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete kohalike omavalitsustega suunanud nii lastevanemaid, ettevõtjaid kui kogukonnas aktiivseid inimesi pöörama rohkem tähelepanu alaealistele alkoholi kättesaadavuse piiramisele.“
Testostlemises osales kokku 12 noort vanuses 18-19 aastat, kes tegid üle Eesti erineva suurusega poodides kokku 258 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadusandlust.
Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust

11. juuli 2016, 15:37

Täna, 11. juulil algava turvaseksiteemalise kampaaniaga tuletab Tervise Arengu Instituut (TAI) meelde kondoomi kasutamise tähtsust. Kampaania rõhutab mõlema poole võrdset vastutust turvalise seksuaalelu eest ning on suunatud 18-25aastastele noortele.
Kooli lõpetamise ja perekonna loomise vahele jääb periood, mil noortel on kõige enam partnereid, sealhulgas kaitsmata vahekordi juhuslike partneritega ning võetakse enim riske seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI), sealhulgas HIVi osas.
Suve hakul avaldatud Tervise Arengu Instituudi seksuaaltervise uuringust selgus, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid juhusuhetes on jätkuvalt kõrge nende osakaal, kes järjepidevalt kondoomi ei kasuta. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24aastastest ning 39 protsenti 25–29aastastest.
Uuring tõi positiivse muutusena välja ka hilisema seksuaaleluga alustamise: 14–15aastaste seas on vähenenud seksuaalvahekorra kogemustega noorte osakaal. Samuti näitavad andmed partnerite arvu vähenemist, eriti paistab see silma 16–18- ja 19–24aastaste hulgas. Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: keskmine partnerite arv on suurim 14–15aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel – 2,1 ning väikseim 25–29aastastel – 1,5.
Noored, kellel on nii püsi- kui ka juhupartner(-id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama kui need, kellel on vaid juhupartner(-id). Noormeestel on võrreldes tütarlastega rohkem põhjendusi kondoomi mittekasutamiseks: kondoom on ebamugav ja vähendab mõnutunnet, leiab 35 protsenti noormeestest ja 15 protsenti neidudest vanuses 19-24.
„Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmisi elus alati ei rakendata,“ sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel. „Seetõttu julgustame läbi kampaania noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama! Kartes jääda partneri ees naerualuseks, riskeeritakse tegelikult nii enda kui oma partneri tervisega.“
Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste infektsioonide suhtes testinud. „Kondoomist loobumise põhjus on turvatunne, mitte kalkuleeritud riski hindamine,“ märkis vanemteadur. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. „Usalduslikus suhtes tuleb lisaks endale tähtsaks pidada ka partnerit. Kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on testitud.“
Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest. Praegu on meil HIV-i diagnoositud ligi 9400 korral, kuid diagnoositud nakatunute arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnatakse, et kokku võib Eestis olla kuni 11 000 HIV-i nakatunud inimest. Teistest STLI-dest diagnoositakse Eestis Terviseameti andmetel kõige enam klamüdioosi, vähem gonorröad ja genitaalherpest.
Veebilehelt www.hiv.ee leiab hulga kasulikku infot, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Suur hulk uuringuid kinnitab, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Ka see, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida, aitab turvalisemale seksuaalkäitumisele kaasa. Lisaks kinnitavad uuringud, et need paarid, kes omavahel avatumalt seksist räägivad, on rohkem rahul ka oma suhtega.
Tervise arengu instituudi kampaania kestab augusti lõpuni: kinodes ja internetis levivad videoklipid, kaasa aitab välimeedia ning internet. Kampaania materjalid on nii eesti kui vene keeles.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee.

Värske Balti riikide tervisenäitajate kogumik võtab kokku muutused aastatel 2004–2014

4. juuli 2016, 16:31

Kümne aastaga on Balti riikides oluliselt vähenenud vigastussurmade arv, seejuures on Eestis olnud langus kiirem kui naabritel. Uusi tuberkuloosijuhte oli 2014. a Eestis kaks-kolm korda vähem kui Lätis ja Leedus, uusi HIV-nakatunuid registreeriti meil aga oluliselt rohkem.
Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2014”, mis annab ülevaate Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikast. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust, suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.
Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat). Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77 protsenti ning naistel 72 protsenti, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.
Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Meeste standarditud suremuskordaja (standardpopulatsiooni järgi korrigeeritud kordaja, mis võimaldab riikidevahelist võrdlust) oli Eestis 40 protsenti ning Lätis-Leedus 60 protsenti suurem kui Euroopas ning naiste kordaja Eestis 15 protsenti ja lõunanaabritel 30 protsenti Euroopa keskmisest suurem. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.
Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas.
Uute tuberkuloosijuhtude arv elaniku kohta on aastatel 2004–2014 vähenenud Eestis ja Leedus poole, Lätis veerandi võrra. Siiski registreeriti 2014. a Lätis ja Leedus uusi haigestunuid vastavalt kaks ja kolm korda rohkem kui Eestis. Uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis enam kui poole võrra vähenenud, Lätis ja Leedus aga viiendiku võrra tõusnud. Samas oli 2014. a Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.
Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.
Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Leedus kasvas nii pere- kui ka eriarstide vastuvõttude arv, kokku kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eestis ja Lätis on võrreldes varasemaga kasvanud vaid perearsti vastuvõttude arv (vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti). Perearstide koduvisiitide hulk on aga kõigis kolmes riigis oluliselt vähenenud. Enim Eestis, kus see on langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.
Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. 2014. aastal oli arstide keskmine palk Eestis 1944, Leedus 1197 ning Lätis 1097 eurot. Võrreldes riigi keskmise brutopalgaga on arstide palk Eestis kaks korda, Leedus 1,7 ja Lätis 1,4 korda kõrgem. Õdede keskmine palk moodustas Eestis ja Leedus 50 protsenti ning Lätis 60 protsenti arstide palgast, ületades riigi keskmist palka vaid Eestis.
Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 930 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 780 ja Läti 650 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga riigiti üsna sarnane: Eestis 6,1, Lätis 5,5 ning Leedus 6,3 protsenti.
Kogumikku „Health in the Baltic Countries” antakse välja igal aastal, käesolev on juba 23. väljaanne. Erinevalt varasematest kogumikest, kus on võrreldud kolme riigi statistikat vastaval aastal, keskendutakse seekord statistikanäitajate muutustele ajas ning võimalusel on esitatud ka Euroopa keskmine. Varasemast oluliselt rohkem on rõhku pandud andmete graafilisele võrdlusele.
Kogumik „Health in the Baltic Countries 2014” ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI üleskutse suitsetajatele: hooli ümbritsevate inimeste tervisest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 4. juulil teavitust passiivse suitsetamise ohtudest. Instituut kutsub suitsetajaid üles ümbritsevate inimeste tervisest hoolima ning mittesuitsetajaid oma õiguste eest seisma.
Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjatele. “Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks, ent mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal,” ütles Härm.
Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. “Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja.“ Härm rõhutab, et tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas ning tervist toetab vaid 100 protsenti suitsuvaba keskkond.
Ta lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. “Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuits neile ohtlikum kui suitsetajale.“

Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige enam lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kellel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid tubakasuitsu mürkide vastu. „Kuna passiivne suitsetamine nõrgestab laste immuunsüsteemi, muutuvad nad haigustele vastuvõtlikumaks, neil esineb sagedamini hingamisteede- ja kõrvahaigusi ning allergiaid. Ka on suitsetavate vanemate lastel võrreldes mittesuitsetavate vanematega eelsoodumus suitsetamise alustamiseks,” kinnitas Härm. Samuti peavad lapsevanemad meeles pidama, et väljahingatav õhk on pärast suitsetamist mõnda aega mürgine ning sisaldab palju vingugaasi. Kui väljast suitsetamast tulnud ema või isa haarab tuppa tulles sülle lapse või läheb vastsündinu kõrvale lõunauinakut tegema, on see eriti ohtlik.

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu kõrvalseisjad ei märkagi, et nad mürgiseid kemikaale sisse hingavad. Seetõttu ei taju ka suitsetajad, et suits võiks teisi kahjustada. “Ainuke viis oma peret ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Rõdul, aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub nii õhu kaudu kui ka riietega väga kergesti tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist. Paljudes riikides on autos suitsetamine juba keelatud, eriti laste transportimise ajal. Viimati võttis autos suitsetamist keelava seaduse vastu Itaalia,” lisas Härm.
Kõige rohkem kahjustab sigaretisuits teisi inimesi siseruumis, ent ka vabas õhus võib passiivne suitsetamine avaldada sama kahjulikku mõju. Seetõttu pöördub TAI sel aastal toitlustuskohtade poole ja kutsub neid piirama suitsetamist ka väliterrassidel ja õuealadel.
Kindlasti tuleb suitsetajal arvestada ka uste ja akende ümbruses asuvate nn kaitsetsoonidega. TAI tubakavaldkonna spetsialisti Minni Saapari sõnul tõestas värske uuring, et kohvikute ja restoranide välisuste juures suitsetades levib tubakasuits ka siseruumidesse ning sunnib seesviibijad, sh seal töötavaid inimesi enda teadmata passiivselt suitsetama. Ukse kõrval suitsetamise tulemusena oli siseruumis nikotiini kontsentratsioon isegi veidi suurem kui väljas. TAI juhib tähelepanu, et kõrvalseisjate tervist kahjustab ka bussipeatustes, laste mänguväljakutel, randades, parkides ja väliüritustel suitsetaja.
Sotsiaalministeeriumi ja TAI poolt 2014. aastal tellitud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega: 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21 protsenti, autos 17 protsenti ja oma kodus 15 protsenti mittesuitsetajatest.
Samas uuringus hinnati suitsetajate käitumist mittesuitsetaja juuresolekul. Neljandik suitsetajatest suitsetaks siseruumis ka mittesuitsetaja juuresolekul: sealjuures üks protsent ütles, et suitsetab ka siis nii nagu on harjunud ja 24 protsenti suitsetab, kuid püüab mittesuitsetajat võimalikult vähe häirida.
TAI tubakavastane teavituskampaania toimub mai lõpust novembrini. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning veebilehte www.tubakainfo.ee.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee; 659 3906, 5302 2737