Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt ideid, kuidas suurendada köögiviljade söömist

19. september 2016, 12:55

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi loovtööde konkursile „Söögivahetund“, kuhu on oodatud nende ideed ja nägemus sellest, kuidas panna noored senisest enam köögivilju sööma.
„Joonistuste või videote tegemisel võiksid õpilased mõelda, milliseid muutusi kool saaks või võiks teha, et köögiviljad oleksid kättesaadavad ja nendest valmistatud toidud isuäratavad ning maitsvad,“ lausus instituudi projektijuht Käroliin Andrejeva. „Samuti tuleks mõelda, mis on need tegurid, mis paneksid õpilasi endid või nende kaasõpilasi senisest enam köögivilju sööma.“
Andrejeva märkis, et teadlikkus köögiviljade olulisusest on noortel olemas, kuid põnev on näha, mis lahendusi pakutakse, et see teadmine ka reaalselt ellu viia.
Konkursil saavad osaleda õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid, parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler.
Loovtööde konkurss „Söögivahetund“ toimub 10. korda. Konkursi eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolisööklatele ja tervislikule toitumisele koolis.
Eelmine aasta, mil konkursi alateema oli „Disaini oma koolisöökla“, tõi kokku osalema 328 loovtööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.
Tööde esitamise tähtaeg on 21. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 16. novembriks.Täpsem konkursiinfo on aadressil http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Vanemakoolituste programm „Imelised aastad“ laieneb üle Eesti

15. september 2016, 10:57

2014. aasta oktoobris startinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pilootprojekt alustab sügisel viiendat etappi ning laiendab koolitusi uutesse omavalitsustesse üle Eesti.
Koolitusprogrammi viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös kohalike omavalitsustega. Koolituste korraldamise konkursile laekus 21 sooviavaldust, mille hulgast valiti septembrist kuni 2017. a veebruarini kestvasse etappi kokku 16 omavalitsust.
„Soovisime laiendada programmi piirkondlikku katvust ja anda võimaluse ka väiksematele omavalitsustele, seetõttu jäid vanemlusprogrammi kahes eelnevas etapis osalenud viis linna – Tallinn, Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu ja Võru – koolituste korraldamise konkursist seekord välja,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.
Koolitusi läbi viima valiti kohalikest omavalitsustest Haljala, Viljandi, Orissaare, Keila, Kuressaare, Kohila, Saku, Tamsalu, Põltsamaa, Võru vald, Antsla, Võhma, Narva, Sillamäe, Tapa ja Kunda. Kokku korraldatakse neli vene- ja 12 eestikeelset koolitust. Lapsevanemaid kutsutakse koolitusele kohaliku lastekaitsetöötaja või lasteaedade-koolide kaudu.
„Imelised aastad“ (ingl k The Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mida on rakendatud juba ligi 30 riigis. “Imelised aastad” koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja muud sotsiaalsed probleemid.
„Tegemist ei ole lihtsalt koolitusprogrammiga, vaid seda võib nimetada laiemalt sotsiaalprogrammiks, sest programmi raames tegelevad grupijuhid vanematega ka individuaalselt,” lisas Kasvandik. „Koolitussessioonide vahepeal võetakse ühendust iga koolitusel osaleva perega, küsitakse, kuidas läheb uute oskuste rakendamisega, ja püütakse üheskoos leida lahendusi just selle vanema ja lapse suhtes esinevatele probleemidele.”
Uuringud üle maailma on tõendanud programmi positiivset mõju vanemate ning laste oskuste ja käitumise muutumisele ning vaimsele tervise paranemisele. Ka Eestis tehtud pilootkoolituste mõju-uuringutest selgus, et kui enne koolituse algust kuulus 57 protsenti lastest vanemate antud hinnangute alusel probleemse käitumisega gruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 16 protsenti ehk 3,5 korda madalam ning pool aastat pärast koolitust 12 protsenti ehk lausa neli korda madalam. Kui enne koolituse algust märkis 48 protsenti lapsevanematest, et lapse käitumine tekitab nendes stressi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 12 protsenti.
2016. a suve seisuga oli Eestis koolituse läbinud 362 lapsevanemat (15 eesti- ja 20 venekeelset gruppi). Pilootperioodil kuni märtsini 2017 läbib koolituse üle 500 lapsevanema.
Tagasiside põhjal on osalejad olnud koolitamisviisiga rahul ja soovitaksid koolitust kindlasti ka teistele lastevanematele. Täpsem ülevaade koolituste põhitulemustest on leitav siit.
Tõenduspõhise vanemlusprogrammi pilootprojekt toimub Eestis 2013.–2017. a Euroopa Majandus-piirkonna toetusprogrammi „Riskilapsed ja -noored” raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Kooliranitsasse passib janujoogiks vesi

14. september 2016, 11:54

Hambaarstid tuletavad kooli alguse puhul lastele ja nende vanematele meelde, et söögikordade vahepeal magusate ja gaseeritud jookide tarbimine on hammastele väga kahjulik. Hambaaukude vältimiseks on seetõttu parim jook vahetundidel tarbimiseks gaseerimata vesi. Lisaks on oluline vältida näksimist, pesta hambaid kaks korda päevas ning külastada hambaarsti vähemalt kord aastas.

Hambaarst Dr Anastassia Kuldmaa, kes on Eesti Haigekassa projekti “Laste hammaste tervis” juht, selgitab: “Karastusjookides sisalduv hape kahjustab hamba pinda vahetult. Happega kokku puutel muutub hambakude pehmeks ja kulub kergesti, tekib erosioon. Tavaline hambaerosiooni põhjustaja on näiteks sidrunhapet sisaldab karastusjook, jäätee või spordijook. Ka värsked tervislikud mahlad rikuvad hambaid.”

“Söögikordade vahele peab jääma vähemalt 3 tundi,” soovitab dr Kuldmaa. “Iga suutäis, mis me suhu paneme, sealhulgas ka näiteks kohv, põhjustab suus happe taseme tõusmist, mis omakorda kahjustab hambaemaili. On eriti oluline, et magusaid jooke ei tarbitaks söögikordade vahepeal. Mahla võib loomulikult endale lubada, kuid seda tuleks tarbida söögi ajal, vahetult enne või pärast sööki ning kindlasti mitte söögikordade vahele jääval ajal.”

“Hambaauke saab vältida, kuid selleks tuleb teha kõiki tegevusi koos,” ütleb laste hammaste tervise edendaja. “Kindlasti ei tohi unustada igal hommikul ja õhtul hammaste pesemist. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks soovitavad hambaarstid kontrollida hambaid kindlasti üks kord aastas. Hammaste ravi ja kontroll on haigekassa lepingupartnerite juures kuni 19aastastele tasuta.”

Septembris ja oktoobris toimub Eesti Haigekassa poolt ellu viidav kampaania” Laste hammaste tervis”. Kampaania käigus kutsutakse noori üles suuhügieenile rohkem tähelepanu pöörama. Kõigil noortel on võimalus sõpradele-koolikaaslastele eeskujuks olla postitades sotsiaalmeediasse pildi endast pesemas hambaid. Kampaania sõnumit levitatakse koolides, internetis ja raadiokanalites ning Rimi kauplustes üle-Eesti.

Lisainfo:
Taisi Kõiv
Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist
Tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakond

620 8377
Taisi.Koiv@haigekassa.ee

TAI tuletab taas meelde köögiviljade söömise vajalikkust

13. september 2016, 14:06

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab taas köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata“, et innustada inimesi senisest oluliselt enam köögivilju sööma.
Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul on köögiviljad vee- ja kiudaineterikkad ning täidavad seetõttu hästi kõhtu, andes samal ajal vähe energiat. „Kui süüa piisavalt köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu,“ kinnitas Pitsi.
Soovitatav päevane kogus köögivilju on vähemalt 300 grammi ehk kolm portsjonit päevas. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul – niisama näksides kui toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis on tärkliserikaste toitude grupis ega ka avokaadot ja oliive, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi.
Lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele on köögiviljades ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.
Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad eri viljad erinevates kogustes. „Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad,“ tõi Pitsi mõned näited.
Selleks, et teha köögivilju sisaldavad toidud rohkem kättesaadavaks, löövad TAI teavituses kaasa mitmed söögikohad üle Eesti, kes teevad köögiviljaroogadele sooduspakkumisi või pakuvad uudseid köögiviljarohkeid toite. Kõik, kes soovivad teavitusega veel liituda, saavad seda teha toitumine.ee lehel.Teavitusse on kaasatud ka kaupluseketid Selver, Prisma, Rimi, Coop ja Comarket.
Kuna kampaania laused on osutunud rahva seas populaarseks, pakume võimalust toitumine.ee veebilehel (http://toitumine.ee/kampaania/viljad/) kujundada oma lausega plakat ja võita auhindu. Veebilehelt leiab ka retsepte köögiviljarohkete toitude valmistamiseks.
Eestis on ligi 60 protsenti meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Soovituslikult, ehk vähemalt 300 g köögivilju päevas, sööb vastavalt uuringu tulemustele alla kolmandiku elanikest. Üheks põhjuseks, miks seda ei tehta, on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt. Köögiviljade mittesöömist põhjendatakse ka sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Grete Klein soovitab suuhügieenile suuremat tähelepanu pöörata

12. september 2016, 15:00

Padjaklubist tuntud näitleja Grete Klein lööb kaasa uues klubis “Hambad suus”, mille eesmärgiks on kutsuda üles noori hammaste tervise eest hoolitsema. Lisaks Gretele jagavad klubis noortele lihtsaid näpunäiteid populaarne räppar Tom Olaf alias Reket ja ja Eesti kõige suurema jälgijaskonnaga youtuber Estonianna.

Grete Kleini sõnul on hambad ja suuhügieen talle alati väga olulised olnud. “Külastan regulaarselt hambaarsti ja seetõttu pole mul ka mitte kunagi olnud ühtegi valusat mälestust hambaarsti külastusest,” rääkis ta. Grete soovitus on juua janukustutajana vett: “Magusad ja gaasilised joogid ja sealhulgas ka mahlad nõrgestavad hambaemaili ning siis on ka augud kiired tulema. Selleks, et hambaarstil käigust kujuneks meeldiv kogemus, peab ise igapäevaselt oma suu eest hoolt kandma!”

Grete juttu kinnitab hambaarst dr. Anastassia Kuldmaa ja lisab: “Lisaks magusate jookide vältimisele soovitan hoiduda pidevast näksimisest. Söögikordade vahele peab jääma vähemalt 2-3 tundi. Iga suutäis, mis me suhu paneme, sealhulgas ka näiteks kohv piimaga, põhjustab suus happe taseme tõusmist, mis omakorda kahjustab hambaemaili.”

Dr. Kuldmaa julgustab noori sagedamini hambaid kontrollima. “Hammaste kontroll ja ravi on Eesti Haigekassa lepinguparnterite juurest kuni 19aastastele noortele tasuta.”

Klubi “Hambad suus” on Eesti Haigekassa algatus noorte hammaste tervise eest hoolitsemiseks. Klubis saab igaüks ka ise kaasa lüüa, tehes endast hambapesu ajal pildi ja postitades selle Facebooki või Instagrami kasutades märget #hambadsuus. Klubi tegemisi saab jälgida Facebookis Suukool lehelt. Vaata klubiga liitumise üleskutset siin.

Lisainfo:
Taisi Kõiv
Tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse spetsialist
Tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakond

620 8377
Taisi.Koiv@haigekassa.ee

Teavituskampaania aitab lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi

6. september 2016, 18:31

Tervise Arengu Instituut alustas sellest nädalast esmakordselt vanemlike oskuste arendamise kampaaniaga. 5–12-aastaste laste vanematele suunatud teavituskampaania „Elus juhtub“ eesmärk on aidata vanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

„Iga lapse arengus on oluline roll vanematel ja nende toimetulekul laste kasvatamisega. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne faktor,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.

Kuigi laste arv Eestis on viimastel aastatel näidanud langustrendi, on abivajavate laste arv kahekordistunud. Käitumisprobleemid, sh tähelepanuprobleemid, hüperaktiivsus ja agressiivne käitumine on laste ja noorte seas üha sagedasemad. Käitumishäired on omakorda teiste probleemide põhjustajaks: mahajäämus koolis, depressiivsus, tubaka, alkoholi ja narkootikumide varane proovimine ja kuritarvitamine ning teised riskikäitumised. Hiljem võivad need edasi viia tõsisemate probleemideni nagu kuritegevus, sõltuvus, koolist väljalangemine ja töötus.

„Seepärast on oluline pakkuda lapsele turvalist keskkonda, kus oleksid samaaegselt olemas kehtivad selged piirid ja reeglid ning teiselt poolt hooliv ja turvaline keskkond. See mõjub abistavalt lapse enesehinnangule ja toetab parimal võimalikul viisil lapse arengut,“ lisas Kasvandik.

Probleemid kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus vanemad ei oska oma laste kasvamise jaoks luua turvalist ja toetavat keskkonda, jäävad suure tõenäosusega hätta ka oma laste kasvatamisel. See aga on vanemlike oskuste arendamisega muudetav.

Olulisim kampaania osa on veebilehel tarkvanem.ee olev õppevideote sari. Õppevideod on üles ehitatud laste vaatenurgale toetudes. Kümnes ca 3-minutilises videos arutlevad lapsed eri teemadel oma pere tegemistest, kuidas nende kodus ühed või teised teemad lahendatud on, mida nad enda ja oma vanemate suhetest arvavad ning kuidas nende meelest vanemad mingites olukordades võiksid käituda. Video lõpukaadrites ilmuvad teema kokkuvõttena nõuanded lapsevanemale.

Tarkvanem.ee-s ilmuvad kampaania ajal ka õppevideotega ühtiva teemakäsitlusega artiklid ja töötab e-nõuandla, kus Tervise Arengu Instituudi eksperdid vastavad saabunud küsimustele lastekasvatamise teemal.

Kampaania on osa Tervise Arengu Instituudi vanemluse teemalistest tegevustest. Lisaks leiab tarkvanem.ee lehelt ka info vanemakoolituse programmist „Imelised aastad“ (http://tarkvanem.ee/koolitused/), mille eesmärk on aidata lapsevanematel paremini toime tulla ja ennetada laste käitumisprobleeme.

Kampaaniat ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Riskilapsed ja -noored“.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737