Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st kasvas 6,5 protsendini

27. oktoober 2016, 12:57

Eesti tervishoiukulud olid 2015. aasta kokkuvõtete alusel 1,321 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga on tervishoiukulud jooksevhindades suurenenud 8 protsenti. Kuna SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasv – 2,5 protsenti – oli tervishoiukuludega võrreldes madalam, siis tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 2015. aastal 6,5 protsendini. 2014. aastal oli see näitaja 6,2 protsenti.
Haigekassa kaudu rahastamine hõlmas tervishoiukuludest 64,8 protsenti ja leibkondade omaosalus 22,7 protsenti. Keskvalitsuse kaudu rahastati 9,2 protsenti kuludest ja kohalike omavalitsuste kaudu rahastamise osatähtsus oli 1,7 protsenti. Vabatahtlike rahastamismudelite (vabatahtlik ravikindlustus, mittetulundusühingud ja eraettevõtted) kaudu rahastamine moodustas 1,6 protsenti tervishoiukuludest.
Keskvalitsuse kaudu rahastamine suurenes protsentuaalselt võrreldes 2014. aastaga 12 protsenti, leibkondade omaosalus suurenes 8,2 ja Haigekassa kaudu rahastamine 6,6 protsenti. Absoluutarvudes kasvas avaliku sektori kaudu rahastamine 75 miljonit eurot, selles Eesti Haigekassa osa oli 53 miljonit. Leibkondade panus suurenes 23 miljoni euro ulatuses.
Püsivhindades viiteaasta 2010 suhtes oli tervishoiukulude kasv 1,4 protsenti, mis näitab, et ülejäänud osa juurdekasvust oli hindade tõusust.
Tervishoiukulude arvestus toimub rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati metoodika SHA 2011 järgi ja arvesse lähevad kulutused, mille esmane eesmärk on tervis. Tervishoiukulude 2015. aasta tulemusi käsitlev analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aasta lõpuks ja avaldatakse 30. detsembril. Aasta lõpus avaldab Statistikaamet veel mitmed makromajandusnäitajad (nt riigi valitsemissektori kulud), mida kasutatakse riigi tervishoiukulude täpsustamisel. SHA 2011 metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.
Tervishoiukulude andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

Tervise arengu instituut juhib tähelepanu huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti tarvitamise ohtudele

26. oktoober 2016, 17:57

Täna, 24. oktoobril alustab tervise arengu instituut teavitust, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda.
Tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.
Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.
Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.
Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.
Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.
Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.
E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.

Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.
E-sigareti, huuletubaka ja vesipiibu terviseohtudele tähelepanu juhtiv kampaania on nähtav internetis. Rohkem infot huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee; 659 3906, 5302 2737

Alkoholiga seotud müüdid ja tegelikkus

20. oktoober 2016, 11:22

Lastevanemate sooviks on kasvatada üles lapsed, kellest saavad vastutustundlikud ja elus hästi toime tulevad täiskasvanud. Alkoholitarvitamine noores eas mõjutab aga otseselt arenevat aju, otsustusvõimet ja enesekontrolli. Enamik lapsevanemaid ongi seda meelt, et lapsed ei tohiks alkoholi tarvitada, kuid mitte kõigil pole usku, et nad suudaksid seda vältida. Lapsevanemate võimalused on suuremad kui nad seda ise arvavad. Järgnevalt lükkame ümber levinuimad uskumused, mis takistavad lastevanematel selgeid piiranguid seada.

„Kui ma ise tarvitan alkoholi, oleks silmakirjalik seda lapsele keelata“

Alkohol on lapsele ehk arenevale organismile oluliselt kahjulikum kui täiskasvanud inimesele. Eriti kahjustab alkoholi varajane tarvitamine aju arengut. Alkoholitarvitamine mõjutab just seda aju osa, mis aitab säilitada kontrolli oma käitumise ja emotsioonide üle, sihipäraselt tegutseda ja eesmärke seada. Alustades alkoholitarvitamist varem kui 14-aastasena, on tõenäosus alkoholist sõltuvusse sattuda ligi 50 % suurem kui neil, kes alustavad täisealisena. Vanemate käitumine on lastele oluliseks eeskujuks, kuid kui lastele selgitada, et täiskasvanutele ja lastele kehtivad erinevad reeglid, siis on nad valmis seda mõistma ja aktsepteerima. Uuringud on näidanud, et piiride seadmine lastele toimib ka nendes peredes, kus vanemad tarvitavad alkoholi rohkem. Lapsele selgitamisel on abiks ka viitamine seadusele, mis keelab alkoholitarvitamise alaealisele. On palju muidki tegevusi, mis on täiskasvanutele lubatud ja lastele mitte, näiteks autojuhtimine, valimistel osalemine, abiellumine, eluasemelaenu võtmine, kinnisvara ostmine jm.

„Alkoholitarvitamine on paratamatu“

Eesti ühiskond on alkoholitarvitamist toetav – alkoholi mittetarvitamist peab sageli põhjendama, aga alkoholitarvitamist mitte. Ometigi on pere roll noorte alkoholtarvitamise ennetamisel tihti suurem kui vanemad ise arvavad. Lapsed õpivad olulisi norme ja väärtusi kõigepealt perelt, seejärel koolist ning alles siis sõpradelt. Osade laste puhul muutub vanemaks saades olulisemaks see, mida arvavad sõbrad, mitte vanemad, kuid kui lastega on varakult loodud hea ja toetav suhe, siis on vanemate arvamus läbi aja tähtsal kohal.

Vanemad saavad laste alkoholitarvitamist vältida, kui seavad kodus selged reeglid, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, ja selgitavad lapsele, miks see vajalik on. Samuti on oluline olla lapsele toeks olukordades, kus talle avaldatakse otsest või kaudset survet joomiseks ja aidata läbi mõelda, kuidas sellistes olukordades käituda.

„Kui ma keelan oma lapsel juua, siis ta joob kindlasti salaja“

Levinud on usk keelatud vilja sündroomi – see, mis on keelatud, tundub eriti ahvatlev. Tihti on käepärast näited elust, kus rangest perest pärit laps pere kontrolli alt vabanenuna teeb just kõike seda, mis varem on olnud keelatud. Selles on küll oma tõetera, kuid võtmeküsimus on, kuidas piire seatakse. Kui seda tehakse autoritaarsel viisil, põhjendamata piiride vajalikkust ja eksimuste puhul karistades, on lapsel raske reegleid austada ja võib tekkida trots. Kui aga piirid kehtestatakse lapsele selgitades, temaga arutades ja rasketes olukordades toetades, siis peavad ka kokkulepped paremini. Isegi kui ei õnnestu lapse alkoholitarvitamist täiesti vältida, on uuringud näidanud, et need lapsed, kellel on kodus alkoholitarvitamisele seatud piirid, joovad vähem kui need, kellel vanemad lubavad alkoholi tarvitada.

„Ma tean inimesi, kes ka jõid teismelistena ja nad saavad oma eluga hästi hakkama“

Meil kõigil on alkoholiga seoses omad kogemused ja teame nii häid kui halbu lugusid. Alkohol ei mõju kõikidele inimestele samamoodi ja ei ole kindlat viisi ennustamaks, kellel võib alkoholitarvitamise tagajärjel tekkida probleeme. Alkoholiprobleemid on sageli varjatud ja võivad välja kujuneda pika aja jooksul, seega ei saa ka kindlalt teada, kas ja kuidas on alkohol ühe või teise inimese elu mõjutanud. Tänapäeva maailmas on noortele suuremad nõudmised kui 30 aastat tagasi, seetõttu on oluline, et alkohol noore inimese aju ja selle kaudu ka tema tulevikus hakkamasaamise potentsiaali ei kahjustaks.

„Vahemere maades juuakse juba väga noorelt ja seal ei ole alkoholiga probleeme“

Vahemere maade kultuuri omapära on tugev kogukond, üksteise käekäigust hoolimine ja sekkumine. Liigsele alkoholitarvitamisele või lausa purju joomisele vaadatakse viltu ning peol olles võib mitu inimest tulla sulle ütlema, et jooksid vahepeal vett või et peaksid koju minema, kuna oled liigselt alkoholi tarvitanud. Purju jäämine ei ole omaette eesmärgiks ja sellesse suhtutakse taunivalt, mistõttu ei näe ka lapsed sellist olukorda tihti ning õpivad juba noorena, et see ei ole sobiv. Võti, mis aitab noorte purju joomist ära hoida, ei ole mitte alaealistele pereringis alkoholi pakkumises, vaid kultuuris tervikuna. Eestis ja teistes Põhjamaades peetakse alkoholitarvitamist inimese isiklikuks asjaks ja inimest joomast ei takistata, pigem valatakse juurde. Vahemere maadeski tarbitakse alkoholi üsna palju ja ka sealkandis on palju alkoholi tarvitamisega seotud haigusi, millest küll leheveergudel ei räägita.

„Ma annan parem lapsele kodus alkoholi proovida kui et ta teeb seda koos sõpradega“

Kodus alkoholi pakkudes loodavad vanemad, et kui alkoholitarvitamine toimub nende silma all, saavad nad lastele õpetada mõõdukat alkoholitarvitamist. Vanemaid hirmutab teadmine, et kui laps tarvitab alkoholi koos sõpradega väljaspool kodu, võib ta ohtu sattuda ja temaga võib midagi halba juhtuda. Seega uskudes, et laste alkoholitarvitamist ei saa niikuinii vältida, on kahest halvast parim variant see, kui lapsed seda kodus vanemate kontrolli all teevad. Vanemad ei taha olla liiga ranged ning liigselt laste ellu sekkuda ja seda kontrollida, ka alkoholitarvitamist peetakse sageli lapse isiklikuks otsuseks. Vanemad peavad oluliseks, et lapsed saaksid avastada elu ise, teha oma otsuseid ja nende eest vastutada. Samas just alkoholi tarvitamine takistab lapsel areneda vastutustundlikuks täiskasvanuks, kes oskab oma impulsse kontrollida ja iseseisvaid otsuseid teha. Uuringud näitavad, et need lapsed, kellel kodus lubatakse alkoholi tarvitada, teevad seda rohkem ka kodust väljaspool.

„Tähtsate sündmuste puhul võiks natuke alkoholi ka lapsele pakkuda“

Pakkudes lapsele tähtpäevade puhul alkoholi, loome lapsel seose, nagu muudaks just alkohol selle tähtpäeva eriliseks. Muutes alkoholi „eriliseks“ tooteks, tekitame lapses selle järele isu – samamoodi nagu laps tahaks panna selga ilusaid rõivaid või mängida eriliste mänguasjadega. Lisaks veel alkoholi füüsiline mõju, mis aitab lõdvestuda ja lõõgastuda, ning lapsel tekibki seos, et alkohol on midagi väga erilist ja tähtsat, selle asemel et teha sündmus ise eriliseks. Sel põhjusel on parem vältida ka lastele alkoholi imiteerivaid jooke (nt lastešampus). Et alkohol ei varjutaks sündmuse olemust, leia parem uudseid lahendusi, kuidas muuta tähtpäevad nii laste kui täiskasvanute jaoks eriliseks ilma alkoholita.

„Ma ei usu, et meie lapse klassikaaslased on need, kes joovad“

Võib juhtuda, et sinu lapse sõbrad ei ole proovinud alkoholi, kuid Eestis tehtud uuringud näitavad, et keskmiselt 12–13 aasta vanuselt hakkavad noored alkoholiga katsetama. See tähendab, et meie laste ümber, nende klassis, tänaval, linnaosas, trennis on lapsi, kes juba alkoholi tarvitavad ja oma käitumisega ka sinu last mõjutavad. Seepärast ongi oluline kodus ja koolis nendest teemadest rääkida, suhelda nii õpetajate kui ka teiste lastevanematega ning endale kindlaks jäädes seada lapsele kindlad piirid.

„Laps saab alkoholi proovida ja talle ei maitse, siis ta ei proovi rohkem“

Andes lapsele maitsta mõnda ebameeldivat asja, loodame, et see talle ei meeldi ja siis ta ei taha rohkem. Alkoholi puhul on aga see eripära, et hoolimata maitsest järgneb füüsiline reaktsioon lõõgastuse näol ja see võib vanusest hoolimata meeldiv olla. Suure tõenäosusega proovib laps 12–13-aastasena koos sõpradega mõnda jooki, mis on rohkem tema maitse järgi, ning see, kas talle maitseb või mitte, sõltub ka tema sõprade hinnangust. Lapsele ise alkoholi kasvõi natuke maitsmiseks pakkumine annab lapsele vale signaali. Kui vanema eesmärk on, et laps alkoholi ei tarvitaks ja kodus on kehtestatud kokkulepe, et enne täiskasvanuks saamist ei jooda, siis on lapsel raske aru saada, miks mõnikord siiski natuke võib. See kahandab ka kokkuleppe tõsiseltvõetavust lapse jaoks.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Kuidas õpetada lapsele kriitilist suhtumist meedias leiduvasse

19. oktoober 2016, 22:23

Elame kiiresti muutuvas maailmas, kus meid lisaks perekonnale ja sõpradele mõjutab ka pidev infovoog – TV, reklaamid, arvuti- ja telefonimängud, ajakirjandus. Meedia mõjutab meid märkamatult ja ilma et oleksime arugi saanud, hakkame normaalseks pidama miskit, mis enne poleks pähegi tulnud. Reklaami eesmärk on meie hoiakuid ja käitumist reklaamijate huvides muuta ning aina raskem on üldisest uudisvoost kommertshuvidega sisu eristada. Peame õppima ise ja õpetama ka oma lastele kriitilist suhtumist reklaami ning meedias, sealhulgas sotsiaalmeedias leiduvasse.

Kuidas jääda info ülekülluses iseendaks ja teha vabu valikuid?

Nooremate lastega planeerige koos, milliseid saateid vaadata, nii saad lapse huvisid pisut suunata. Kuula, mida lapsed omavahel räägivad, millised on olulised teemad, laulud, mängud – suure tõenäosusega on need mõjutatud meediast. Isegi kui teil ei ole kodus telekat, tuleb laps lasteaiast ja koolist uute teadmistega, mida teised lapsed on talle rääkinud või näidanud ning siis on tal vaja oskusi, et saadud infot mõista. Meediast õpitakse mitme erineva teema kohta: kuidas peaksid käituma „õiged“ naised ja mehed, milline on „normaalne“ peremudel, millised tegevused on lahedad ja millised mitte, milline toit on maitsev (friikartulid) ja milline pole hea (brokoli). Nähes pidevalt mingi toote (nt näokreem, mõni tehnikavidin) reklaami, tekib meil tunne, et seda on kindlasti endale ka vaja. Lapsel ei ole enesekontrolli- ja analüüsivõime veel täielikult välja arenenud, seetõttu on selline tunne tal eriti tugev ja ta võib oma soovi näiteks mänguasjapoes kohatult väljendada. Loe siit, kuidas käituda, kui midagi sellist peaks juhtuma.

Arutle koos lapsega nii seriaalides kui reklaamides esinevate tegelaskujude üle – millised tegelased lapsele meeldivad, millised mitte. Lase lapsel oma valikuid põhjendada.

Arutle lapsega, mis võis juhtuda enne ja pärast konkreetset sündmust, mida reklaamis näidati? See aitab lapsel mõista, et tegevustel on tagajärjed, kuigi neid reklaamides ei näidata.

Vii lapse tähelepanu kuulsustele, kes mingit toodet teles või raadios reklaamivad. Mis tunde see nii sinus kui su lapses tekitab? Kas sa tahaksid seda toodet osta ja tarbida?

Suuna lapse tähelepanu varjatud reklaamile – klassikaaslase särgi või nokamütsil, linnapildis päikesevarjude peal. Küsi lapse arvamust, miks ettevõtted oma logosid sellistesse kohtadesse paigutavad? Millise tunde see temas tekitab nüüd, kui ta on põhjuse üle mõelnud?

Küsi lapselt:
•Mis sa arvad, kuidas ühe või teise toote reklaami näevad erinevate huvidega inimesed – sinu sõbrad, vanaema?
•Kuidas sa ennast tunned, kui seda reklaami või sarja vaatad?
•Mida selle reklaamiga tahetakse öelda?
•Kellele see reklaam suunatud võib olla?
•Kui sa vaatad, et inimesed reklaamis on mingit toodet tarbides rõõmsad, nende ümber on sõbrad jne, kas see tekitab ka sinus tahtmise seda toodet proovida?

Nähes telekas või internetis alkoholireklaami, pööra lapse tähelepanu sellele, et negatiivseid tagajärgi praktiliselt ei näidata.

Suuna lapse tähelepanu ka reklaamile sotsiaalmeedias – kuidas erinevatel toodetel ja brändidel on omad leheküljed, millel võib olla tuhandeid fänne.

Tee meediaanalüüsist huvitav protsess – eesmärk ei ole õpetada last meediat vältima, vaid õpetada oskusi seda mõista. Noorema lapsega alusta lihtsamate küsimustega, teismelisega saab juba edukalt ka väga keerukaid konstruktsioone analüüsida. Sellest pole midagi, kui lapsed teavad rohkem kui sina – see on ideaalne võimalus lasta oma lapsel sind õpetada. Pane tähele, millised on sinu enda meediatarbimise harjumused, eriti laste juuresolekul. Pea meeles, et sina oled lapse jaoks rollimudel, kelle pealt ta õpib.

Oluline ei ole alati jõuda õigete vastusteni, vaid aidata lapsel arendada kriitilise mõtlemise oskust ja oskust iseseisvalt reklaame analüüsida ning seeläbi ka enda käitumist kujundada.

Lapsevanemana võib tunduda, et võitlus meediaga on lootusetu, kuna see ümbritseb ja mõjutab neid kõiki. Siiski on erinevad uuringud toonud välja, et lapsevanema roll lapse väärtushinnangute loomisel on meediast olulisem ning seda ka siis, kui laps on juba jõudnud teismeikka ja tundub, et lapsevanema arvamuse tähtsus on kahanemas.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Mis teismelise peas toimub?

Paljud lastevanemad pelgavad teismeliseaega – see on periood, kui kõik võib käest minna, iga päev on plahvatusohtlik ja ootamatu. Selline keeruline aeg võib kesta aastaid. Vanemana valdavad sind seinast seina emotsioonid, haarates enda alla mure, paanika, ahastuse, rõõmu, üllatuse, pettumuse, uhkusetunde ja veel palju muud. Su laps hakkab iseseisvuma, otsib iseennast ja seega eemaldub vanematest, kahtleb kõiges ja reageerib palju äkilisemalt, kategoorilisemalt ning huvitavamalt kui kunagi varem.

Peresiseselt võib lapse iseseisvumise protsessis enda ja lapse tunnete ning vajaduste vahelises virvarris olla keeruline tasakaalu ja rahu säilitada. Abiks on enda tunnetest arusaamine ja lapse käitumise taga oleva loogika mõistmine.

Teeme tutvust inimese ajuga. Aju eri osadel on erinevad ülesanded, mis sageli omavahel konkureerivad. See väljendub vastandlikes tunnetes ja soovides. Laename siinkohal professor Dan Siegeli kontseptsiooni kahekorruselisest majast ja selle elanikest. Ülemisel korrusel elavad praktiline Peeter ja analüütiline Kadri (prefrontaalne korteks), kes on ennastjuhtivad, ratsionaalsed ja oskavad probleeme lahendada. Alumisel korrusel elavad tundeline Eva, äkiline Riina ja näljane Riho (limbiline süsteem), kes on emotsionaalsed, pisut ägedaloomulised ning tegelevad tähelepanu suunamisega meie kohestele vajadustele.

Aju töötab kõige paremini, kui ülemine ja alumine korrus teevad koostööd. Kui miski elus tekitab näiteks tugeva negatiivse emotsiooni (viha, ärritus), võtavad juhtimise üle allkorruse Eva, Riina ja Riho. See võib viia impulsiivse ja mitte väga loogilise käitumiseni. Näiteks teame, et vihastades ei ole mõistlik häält tõsta ega karjuda, aga samas ju tahaks. Suure näljaga haarame poest kõikvõimalikke kohe suhupandavaid snäkke, selle asemel et oodata koduni ja seal tervislikku toitu valmistada. Täiskasvanutena oleme juba kogenud, tunneme ennast ja enda vajadusi paremini ning suudame ette planeerida käitumisjuhised erinevateks olukordadeks. Näiteks teades, et tavaliselt tekib kell kolm päeval väsimus, hoiame lauasahtlis pähkleid või puuvilja või võtame endale päeva keskel pausi, et veidikeseks jalutama minna.

Inimese aju areneb 25. eluaastani ja kõige viimasena saavutab küpsuse prefrontaalne korteks (maja ülemine korrus). Seega ei tule loogilised valikud teismelisel lihtsalt. Impulsiivne ja riskiv käitumine aitab teismelistel enda piire avastada, katsetada ja riskida, kuid neil on vaja juhendamist ja arutelusid, et mõista, miks just niimoodi käituti ja kas saab ka teisiti. Lapsevanem saab olla üks neist inimestest, kelle poole teismeline pöördub, kui ta on näiteks vihane, kurb või pettunud oma käitumise üle või teiste reaktsioonide tõttu. Lapsevanemana saab koos teismelisega arutada, kuidas ta tuli sellise mõtte peale, et peaks venna autoga salaja sõitma minema ja mis oleks võinud juhtuda. Saab arutleda, millised katsetused on mõistlikud ja mida kohe kindlasti peaks edasi lükkama, seniks kuni terve keha koos ajuga on välja arenenud.

On ülioluline, et noore aju saaks täiel määral tugevaks ja küpseks. Lapsevanem või ka õpetaja saab eluks vajalike oskuste arengule kaasa aidata, pakkudes lapsele kaaslast keeruliste arutluskäikude juures, olles toeks emotsioonide ja vajaduste mõistmisel ning kehtestades piire seal, kus noor nende vajadust ise veel ei tunneta. Nende piiride seadmisel on lapsevanemale toeks tema enda ülemise korruse Peeter ja Kadri, kes aitavad otsida vajalikku infot, et põhjendada ja selgitada teismelisele, milline käitumine on lubatud ja milline mitte. Üks konkreetseid näiteid on alkoholi vallast, kuna uued uuringud näitavad, et alkoholi tarvitamine teismelisena mõjutab oluliselt just prefrontaalse korteksi arengut. Lastevanemate jaoks on oluline kehtestada alkoholi tarvitamise osas selged piirangud, kuna eesmärgiks on kasvatada üles teismeline, kes täiskasvanuna oskab võtta vastutust ja käituda täiskasvanule vastavalt.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Piiride seadmisest loe lisaks siit ja rakenda samu põhimõtteid ka oma teismelise lapse peal.

Tervishoiutöötajate palk kasvab jätkuvalt

Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus Tervise Arengu Instituudi märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Arstide kogutunnipalk (ehk põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis. Uuringu lühiülevaate leiab aadressil www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

Tervishooiutöötajate palgauuringut viib Tervise Arengu Instituut läbi iga aasta märtsis.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Eestis on üle 23 000 tervishoiutöötaja

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika näitab, et 2015. aasta novembris töötas Eestis 23 086 tervishoiutöötajat. Kõige enam on nende hulgas õdesid, kes moodustavad kõigist töötajatest kolmandiku. Järgmisel kohal asuvad arstid ja arst-residendid. Neid on viiendik kõigist tervishoiutöötajatest. Hooldustöötajate osatähtsus jääb veidi alla 16 protsendi ning hambaarste ja hambaarst-residente on viis protsenti.

Tuhande elaniku kohta töötab Eestis kolm arsti ja kuus õde. Need näitajad on püsinud aastatel 2013-2015 samal tasemel. Arstide arv tuhande elaniku kohta on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide keskmise tulemusega, kuid õdede arv jääb sellele alla. 2013. aastal oli OECD 34 riigi keskmine üheksa õde tuhande elaniku kohta.

Töötavate isikute arv kasvas 2015. aastal võrreldes aasta varasema novembrikuuga neli protsenti. Täidetud ametikohtade arv, mis näitab töökohtade arvu taandatuna 40-tunnisele töönädalale, kasvas ühe protsendi võrra. Erinevus töötajate arvu ja täidetud ametikohtade arvu vahel tähendab seda, et töölepingus määratud koormus varieerub ja paljud inimesed töötavad osalise koormusega.

Töötavate arstide arv on võrreldes 2014. aastaga kasvanud viie protsendi võrra, kuid nende täistööajale taandatud ametikohtade arv vähenes 0,5 protsenti. Õdede arvus toimus viie protsendiline tõus ning õdede ametikohti oli tervishoiuteenuseid osutanud asutustes üks protsent rohkem võrreldes 2014. aastaga.

Aastate 2013-2015 jooksul on õdede ja arstide suhe püsinud samal tasemel – keskmiselt 1,7 õde ühe töötava arsti kohta. Kõige enam on 2015. aasta jooksul tervishoiuteenust osutavates asutustes kasvanud psühholoogide ja sotsiaaltöötajate arv.

Detailsemad andmed töötajate soo, vanuse ja erialade kohta avaldab Tervise Arengu Instituut 16. novembril.

Täna avaldatud andmed leiab Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Räägime alkoholist. Soovitused teismeeas lapse vanematele

18. oktoober 2016, 18:29

Teismeliseiga on keeruline periood nii lapse kui lapsevanema jaoks. Vanemana valdavad sind erinevad seinast seina emotsioonid, mis haaravad enda alla mure, paanika, ahastuse, rõõmu, üllatuse, pettumuse, uhkusetunde ja veel palju muud. Teismeline otsib ennast, katsetab ja proovib erinevaid väljakutseid. Üheks tavaliseks teismelise riskikäitumiseks on alkoholitarvitamine. Uuringutest on aga teada, et tähtis on alkoholitarvitamisega alustamist võimalikult hilisesse ikka edasi lükata.

•Pea meeles, et teismelise lapse arenguülesanne on kasvada arukaks iseseisvaks täiskasvanuks ning seepärast ta vastandubki, vaidleb ja on emotsionaalne.
•Hoolimata sellest, et sulle võib tunduda, et laps ei kuula sind ja sinu arvamus ei ole talle enam oluline, jää siiski piiride seadmisel endale kindlaks ning tea, et tegelikult on sinu arvamus lapse jaoks tähtis.
•Olukordades, kus täiskasvanutele pakutakse alkoholi, aruta oma teismelise lapsega reeglid eelnevalt läbi ning ära luba ka teistel talle alkoholi pakkuda.
•Kui su laps tuleb koju, olles proovinud alkoholi või mõnda muud uimastit, hoolitse kõigepealt, et tal oleks turvaline, pakkudes talle vett ja aidates ta magama. Hoia end tagasi, et mitte emotsionaalselt reageerida ning lükka omavaheline vestlus sobivamasse aega, kui laps on ennast välja puhanud. Loe siit, kuidas sellises olukorras võiks käituda.
•Piiridest üleastumisest tuleks kindlasti vestelda, kuulata lapse selgitusi ja jälgida tema arutluskäiku rahulikult, hoides enda emotsioonid kontrolli all.
Teismelise prefrontaalne korteks on alles küpsemise faasis, mistõttu tuleb impulsiivseid otsuseid ikka ette. Vanema ülesanne on siinkohal noorega arutleda, olla toeks ja aidata tal jõuda uute lahendusteni, jäädes samal ajal endale kindlaks, et enne 20. eluaastaid alkoholi ei tarvitata.
•Suhtle oma lapse sõprade vanematega ja aruta nendega piiride kehtestamist. Hea oleks teiste vanematega kokku leppida, et ka nende kodus ei lubataks lastele alkoholi. Nii saad olla kindel, et su lapse põhikooli lõpupidu ei kujune sündmuseks, kuhu kutsutakse politsei ning kus lapsevanemad ja õpetajad ei taha osaleda, kartes olukorra üle kontrolli kaotada.
•Aruta alkoholivabade tähistamiste olulisust ka oma pereliikmete ja sugulastega, vältimaks olukorda, kus lapse 16. sünnipäeval keegi teine pakub su lapsele esimese „õige“ pitsi, uskudes, et teeb lapsele head.
•Õpi koos lapsega suhtlemist ja vestluste arendamist. Tihti proovitakse alkoholi, kuna tahetakse olla julgem ja osata paremini suhelda.
•Tekita oma lapsele võimalusi end teisiti proovile panna kui alkoholi või uimasteid proovides. Anna talle vastutust oluliste koduste otsuste üle ja julgusta teda väljakutsetele vastu astuma, üritusi korraldama ja avalikult sõna võtma. Nii aitad kaasa tema prefrontaalse korteksi arengule.

Teismelise puhul kehtivad ka kõik noorematele lastele mõeldud soovitused, muuhulgas korraldada pidusid huvitavalt, nii et alkoholi polegi vaja.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Räägime alkoholist. Soovitused eelteismelise lapse vanematele

Üsna tihti on keeruline hakata mingitel teemadel rääkima enne, kui nendest saavad probleemid. Kuidas alustada ja millest rääkida? Vanemal on kartus, et ehk tekitab ta teemat tõstatades lapses ebavajalikku huvi. Uuringud aga näitavad, et paremaid tulemusi annavad vestlused, mida alustatakse enne, kui need laste jaoks reaalsuseks saavad. Arvestades Eesti laste keskmist vanust alkoholitarvitamise alustamisel, tuleks lapsega alkoholi teemadel vestelda juba enne kümneaastaseks saamist. Järgnevalt mõned mõtted, millele eelteismelise lapsega vestluse planeerimisel tähelepanu pöörata.

•Pea meeles: ennetus tähendab, et teema tuleb lapsevanema poolt tõstatada enne, kui laps selle vastu ise huvi tundma hakkab. Usaldusliku suhte hoidmine lapsega on parim alus selleks, et sinu arvamus oleks talle tähtis ka suuremaks kasvades ning ta pühendaks sind oma maailma.
•Eelteismelise puhul võib tunduda, et alkoholi, tubakatoodete ja seksiga seotud teemad ei ole parasjagu tema maailmas tähtsad. See, et vanem neist teemadest midagi ei kuule, ei tähenda, et need poleks tähtsad ja et laps seda infot mujalt ei otsiks või sõpradega ei arutaks.
•Märka, milliseid telesaateid või veebilehti su laps külastab ja arutle lapsega nendel teemadel.
•Vestle lapsega päevakajalistel teemadel, küsi tema arvamust oluliste sündmuste kohta nii poliitikas kui ka majanduses. Läbi selliste arutelude arendad lapses analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimet, mis aitavad tal iseseisvalt keerulisi otsuseid teha. Lisaks näitab see lapsele, et oled tema jaoks olemas ja ta julgeb sinuga ka alkoholiga seonduvatel teemadel vestelda.
•Suhtle oma lapse sõprade vanematega ning aruta nendega, millised teemad on laste jaoks parajasti olulised ja millest nad omavahel räägivad.
•Oluline on olla teadlik sellest, millega laps tegeleb ja anda talle teada, et turvaline täiskasvanu on vajadusel alati olemas.
•Aruta lapsega, kuidas käituda, kui mõni sõber tahab teha midagi keelatut, aga su laps ei taha kaasa minna. Harjuta koos lapsega, kuidas erinevates olukordades „ei“ öelda.
•Uuri koos lapsega, kuidas meedia inimeste käitumist ja hoiakuid mõjutab ning õpeta talle, kuidas reklaami osadeks lahti harutada ja milline on reklaamide seos päriseluga. Vaata siit, kuidas võiks lapsega reklaamide mõjust rääkida.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Räägime alkoholist. Soovitused koolieeliku ja algklassilapse vanematele

Iga lapsevanem soovib, et tema lapsest kasvaks õnnelik ja arukas eluga hästi toimetulev täiskasvanu. Selleks aga tuleb lapsele aegsasti anda oskusi ja teadmisi, kuidas ise häid otsuseid langetada. Üks teemadest, millega lapsed juba varakult kokku puutuvad, on alkohol ning sellega seotud tavad ja kombed. Järgnevalt mõned soovitused, mille peale mõelda, kui kodus kasvab koolieelik või algklassilaps.

Kui su kodus kasvab koolieelik

Võib tunduda, et koolieelikuiga on alkoholi teemal rääkimiseks liiga vara. Laps aga õpib käitumist täiskasvanuid vaadeldes, tal tekib alkoholiga seoses mõtteid ja tähelepanekuid ning lapsevanem saab neid teemasid siis lapsele selgitada.
•Märka, kuidas lapsed reageerivad olukordadele, kus teie kodus tarvitatakse alkoholi. Vanema käitumist jäljendades õpivad lapsed, kuidas teatud olukordades käitutakse. Kuidas suhtuksid, kui su laps tuleb lasteaiast koju ning näitab sulle, kuidas õhtuti (koos õllega) telekat vaadatakse, kuna ta on seda teiste laste käest õppinud? Või neile ise õpetanud?
•Ole valmis lapsele selgitama, miks sina võid tarvitada alkoholi ja miks tema ei või proovida. Oluline on teha vahet, kuidas alkoholitarvitamine mõjutab täiskasvanuid ja milline on alkoholi mõju alles arenevale organismile. Räägi lapsele, et tema aju alles areneb ning alkohol kahjustab aju selle arengufaasis kõige rohkem, kuid sinu aju on juba välja arenenud ja kahjustused ei ole siis nii suured.
•Mõtle läbi traditsioonid ja tähtpäevad – kas igal üritusel peab alkoholi pakkuma? Milliseid alternatiive saaks kasutada alkoholi asemel? Ükski lapsevanem ei taha, et lapsehoidja samal ajal, kui ta tema lapsi hoiab, alkoholi jooks. Hoolitse, et laste lähedal oleks alati olemas kaine täiskasvanu, juhuks kui midagi juhtuma peaks.
•Korralda laste sünnipäevad alkoholivabalt ka täiskasvanutele. Jätka seda traditsiooni lapse 20. sünnipäevani – ja miks mitte ka hiljem.
•Leia alternatiive lastešampusele. Alkoholitarvitamise imiteerimine õpetab lapsele, et alkoholi joomine on oluline traditsioon. Eestis on palju jooke, mis on tervislikud ja maitsvad, tuleb vaid need üles leida ja lastele atraktiivseks muuta.
•Mõtle läbi, kas lapsega klaaside kokkulöömine, mis seostub peamiselt alkoholitarvitamisega, on vajalik traditsioon või saaks tähtsaid sündmusi ka muul moel kui “terviseks” joomisega tähistada. Ilusam ja emotsionaalsem sünnipäevatraditsioon võib olla küünalde ärapuhumine ja soovide soovimine, õnnitluslaulu laulmine jm.
•Selgita ka oma pereliikmetele, miks sa ei taha oma lapsele alkoholi maitsta anda. Loe siit, milliseid argumente võiksid kasutada. Oleks hea, kui laiemas pereringis õnnestuks kokku leppida ühtsed reeglid.
•Julge väljendada oma seisukohti ka sõpradele, kolleegidele ja pereliikmetele. Kaasa nad aruteludesse.

Kui su kodus kasvab algklassides õppiv laps
•Loe ja arutle koos lapsega kehast ja aju toimimisest. Nii saad olla kursis, millises arenguetapis su laps on ning millist infot ta meediast ja koolist saadule lisaks vajab.
•Pea meeles, et ennetus tähendab, et teema tuleb lapsevanema poolt tõstatada enne, kui laps selle vastu ise huvi tundma hakkab.
•Lapsed on nutikad. Kaasa oma laps päevakajaliste teemade arutellu, ka nendesse, mis puudutavad alkoholi. Kuula lapse seisukohti ja väljenda selgelt ka enda hoiakuid.
•Selgita lapsele, miks täiskasvanud võivad alkoholi juua ja miks lapsed ei tohi. Abiks vestlemisel alkoholi mõjust ajule on näiteks klipp „Kuidas aju täiskasvanuks saab“.
•Räägi lapsele, mida tähendab sõltuvus ning miks enda käitumise ja vajaduste kontrollimine on eluks vajalik oskus.
•Aita lapsel enda emotsioone tundma õppida ja õpi koos lapsega, kuidas keeruliste tunnetega toime tulla. See aitab ennetada olukorda, kus laps hakkab oma tunnetega toimetulekuks kasutama alkoholi või teisi uimasteid.
•Märka, kui ise kasutad alkoholi stressist vabanemiseks ja katseta muid viise pingete maandamiseks. Laps õpib sinult, kuidas stressiga toime tulla. Jaluta, tee sporti, suhtle teiste inimestega või lemmikloomaga, loe head raamatut, tee seda kõike lapsega koos.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist