OECD ning Euroopa Komisjon: kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse

28. november 2016, 13:20

Kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse, leitakse värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Komisjoni ühises väljaandes „Health at a Glance: Europe 2016“. Raportist leiab ülevaate ka Eesti tervisestatistika andmetest võrdluses muu Euroopaga.
Nii OECD kui Euroopa Komisjon rõhutavad, et rahvastiku tervise paranemiseks on vaja rohkem panustada haiguste ennetusele ning arstiabi kvaliteedile. Tõhusamate rahvatervise ja haiguste ennetamise programmide ning efektiivsema tervishoiusüsteemi abil oleks Euroopas igal aastal võimalik säästa sadu tuhandeid elusid ja miljardeid eurosid, tuuakse raportis välja.
Ligikaudu 550 000 tööealise inimese kroonilistest haigustest (nagu südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad) tingitud enneaegsed surmad lähevad Euroopa Liidu (EL) riikide majandusele iga-aastaselt maksma hinnanguliselt 115 miljardit eurot ehk umbes 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Tänu varasemale diagnoosimisele ja tõhusamatele ravimeetoditele suudetakse üha enam nende haigustega võidelda, kuid näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on endiselt mahajäämus vähi elulemusnäitajates võrreldes ülejäänud Euroopaga. Kogumikus väljatoodud vähipaikmetest on pärasoolevähi ja naiste rinnavähi 5-aastane suhteline elulemus Eestis küll EL-i keskmisest madalam, kuid emakakaelavähi puhul on see kõrgem kui EL-is keskmiselt.
Halb tervis on märkimisväärseks koormuseks sotsiaal- ja ravikindlustussüsteemile ¬– EL riikides kulub töövõimetustoetustele ja haiguspäevade kompenseerimisele igal aastal keskmiselt 1,7 protsenti SKP-st. Seda on rohkem kui kulub töötute toetustele. Seevastu eraldatakse rahvatervisele ja haiguste ennetusele keskmiselt ainult kolm protsenti tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel oli 2015. aastal Eestis ennetusele suunatud vahendite osakaal tervishoiukuludest 3,2 protsenti.
Suurem panustamine ennetustegevustesse ning vähenenud töövõimega inimeste parem kaasamine tööjõuturule tooks EL riikides kaasa olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu, toob välja OECD raport.
Arstiabi kättesaadavuse tagamine on kriitilise tähtsusega tervise ebavõrdsuse vähendamisel
Suuri riikidevahelisi erinevusi eeldatava eluea pikkuses süvendavad veelgi riigisisesed erinevused eluea kestuses sõltuvalt inimeste hariduslikust ja sotsiaalsest taustast. EL-is keskmiselt elavad madalama haridusega inimesed seitse aastat vähem kui kõige haritumad. Eriti suur lõhe ilmneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning kõige teravamalt just meeste puhul, kuna nende hulgas esineb rohkem riskikäitumist. Eesti naiste keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel jäi 2014. aastal EL-i naiste keskmisest (83,6 aastat) maha 1,7 aastaga ja meestel 5,7 aastaga (EL-i keskmine meestel 78,1 aastat). Kui kõrvutada riigiti üldise eeldatava eluea kasvu võrreldes 1990. aastaga, siis on Eesti läbi teinud kõige kiirema tõusu – keskmine eluiga on pikenenud 7,5 aasta võrra.
Pärast ülemaailmset majanduskriisi on mitmes EL-i riigis kasvanud nende madalamapalgaliste inimeste arv, kes ütlevad, et tervishoiuteenuste kättesaadavus on nende jaoks halvenenud. 2014. aasta üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu (EU-SILC) andmetel olid Läti, Eesti ja Kreeka need riigid, kus sõltumata sissetuleku suurusest tõi rohkem kui 10 protsenti inimestest välja, et ei ole saanud käia arsti vastuvõtul, kuigi selleks oli vajadus. Kättesaadavuse hindamisel arvestati põhjusena vähemalt ühte kolmest: majanduslikud põhjused, arstiabi osutaja asukoht, pikad ootejärjekorrad.
Esmatasandi arstiabi kättesaadavus sõltumata inimeste elukohast (ka kaugemates maapiirkondades ja vaesemates linnaosades) mängib OECD hinnangul võtmerolli tervise ebavõrdsuse ja haiglaravijuhtude arvu vähendamisel kõigis Euroopa riikides.
Oluline on tervishoiusüsteemi paindlikkuse, efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse tõstmine
Kogumik toob välja paljude EL-i riikide 2015. aasta prognoositud tervishoiukulude aeglase kasvu, mis on majanduskasvuga üldises vastavuses. EL kulutas tervishoiule 9,9 protsenti SKP-st.
Tervishoiukulude osakaal SKP-st oli prognooside kohaselt kõige suurem Saksamaal, Rootsis ja Prantsusmaal – umbes 11 protsenti SKP-st, järgnesid Holland ja Taani (vastavalt 10,8 ja 10,6 protsenti). EL-i idapoolsemates riikides hinnati tervishoiukulusid oluliselt väiksemaks, ulatudes 5–6 protsendini SKP-st. Kogumiku koostamise järel TAI poolt avaldatud täpsustatud andmetel oli Eestis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,5 protsenti. Kuna viimastel aastatel on tervishoiukulude juurdekasv olnud SKP kasvuga võrreldes suurem, siis on Eesti näitaja taas võrreldav 2009. aasta tasemega, mil tervishoiukulude osakaal SKP-st oli viimaste aastate üks kõrgemaid.
OECD hinnangul on tervishoiukulude osakaal SKP-st lähiaastatel kõigis riikides kasvamas ja seda eelkõige seoses elanikkonna vananemise ning uute diagnostiliste ja ravitehnoloogiate kasutuselevõtuga.
Kogumik „Health at a Glance: Europe 2016“ on üks osa uuenenud koostööst OECD ja Euroopa Komisjoni vahel ning see annab ülevaate 28 EL-i liikmesriigi, viie kandidaatriigi ning kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi viimaste aastate arengutest inimeste tervises ja tervisesüsteemides.
Raport on avaldatud OECD kodulehel: http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance-europe-23056088.htm
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Alkoholikonverentsi fookuses on alkoholitarvitamise vähendamisega seotud piirid ja piirangud

23. november 2016, 12:57

Täna, 23. novembril toimub Tallinnas Swissotelis Tervise Arengu Instituudi iga-aastane alkoholikonverents, mis sel korral keskendub alkoholi kättesaadavuse teemale.
Konverentsil tutvustatakse testostlemiste tulemusi, mis näitavad, et alkoholi müümisel on Eestis toimunud suur nihe ja üha rohkem küsitakse ostjatelt dokumenti ning keeldutakse joobes isikutele alkoholi müümast. Kui kaks aastat tagasi küsiti dokumenti 26% ostudest, siis 2016. aasta suvel tehtud testostlemiste käigus küsiti ostleja dokumente juba 45% ostudest. Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides – 65 protsendil ostudest. Kõige vähem aga tanklates – 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides – 41 protsendil ostudest.
„Teenindajate roll alkoholi kättesaadavuse piiramisel on unikaalne, kuna nad saavad alkoholi tarbimisest tulenevate kahjude vähendamisele palju kaasa aidata – küsides alkoholi ostjalt dokumenti ning keeldudes joobes isikule alkoholi müümast. Poed on teinud palju tööd teenindajate teadlikkuse tõstmisel ja hea meel on näha, et müüjate teadlikkus ja oskused on paranenud. Müüjad oskavad paremini küsida ostjatelt dokumente ja lahendada alkoholi müümise käigus esilekerkivaid konflikti olukordi,“ ütles Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk.
Konverentsi esimeses pooles räägivad Dmitri Jegorov Rahandusministeeriumist alkoholipoliitika senistest suundumustest ja tulevikuväljavaadetest ja Kaido Saarniit Põhja Prefektuurist politsei koostööst baaripidajatega. Konverentsi paneeldiskussioonis arutavad Coopi, Maxima, Rimi ja Selveri esindajad, milline on alkoholimüügi argipäev poodides.
Alkoholitarvitamisest teevad ülevaated Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist ning Tervise Arengu Instituudi spetsialist Maris Salekešin. Kärt Pärtel Tervise Arengu Instituudist räägib alkoholikahjudest Eesti ühiskonnas.
Konverentsi lõpuosas räägivad Aimar Ventsel Tartu Ülikoolist alkoholi seotusest sotsiaalsete ja kultuuriliste rituaalidega ning kirjanduskriitik Mihkel Kunnus kultuurist kui keeldude süsteemist.
Konverents algab kell 10 Swissotellis. Konverentsi avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Päevakava leiab Terviseinfo veebilehel: http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1765-alkoholikonverents-2016-piirid-ja-piirangud.
Konverentsi saab jälgida Postimehe ülekandest: http://tarbija24.postimees.ee/3920273/otseuelekanne-alkoholikonverentsilt-piirid-ja-piirangud

Konverentsi toimumist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Kainem ja tervem Eesti” raames.

Lisainfo: Tarmo Seliste, Tervise Arengu Instituudi tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht, 5565 4193, tarmo.seliste@tai.ee

Õpilased kujutasid ideesid, kuidas nad rohkem köögivilju sööksid

16. november 2016, 17:57

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Kuidas panna õpilased rohkem köögivilju sööma?“ laekus kokku 696 tööd, mida oli poole võrra enam, kui eelmisel aastal. Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod. Õpilaste peamiseks ideeks oli, et köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed.

Konkursi projektijuht Käroliin Andrejeva sõnul pakkusid õpilased veel välja, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. „Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad.“

Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii tööde ideede kui teostuse poolest väga kõrge, oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. „Saime hulga pilte puuviljadega,“ nentis projektijuht.

Konkursi teema oli suunatud köögiviljadele, sest nende söömisega on suuremaid probleeme kui puuviljadega. „Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise,“ lisas Andrejeva. Siiski jäi õpilaste töödest peamise sõnumina kajama, et köögiviljade söömine toob hea tervise, teeb tugevaks ja vastupidavaks.

Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksnder Puškini kooli ja Tallinna 32. Keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe Kooli 7. klassi tehtud videole.
Algklasside vanusrühma võitjad:

I koht – Kellart Lepik, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass
II koht – Edgar Vaikšnoras, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass
III koht – Karoliina Karu, Paikuse Põhikool, 4.a klass

Põhikooli vanusrühma võitjad:

I koht – Liisbet Karjel, Tallinna 32. Keskkool, 9.b klass
II koht – Heidy Veroonika Ilisson, Tallinna 32. Keskkool, 9.a klass
III koht – Liisa Lekko, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass
Parim video: Mikitamäe Kool, 7. klass
Žürii poolt äramärgitud tööd:
Algkooli vanuserühm
Daryna Lymar, Tartu Aleksander Puškini kool, 4.a klass
Alina Molokina, Paikuse Põhikool, 3.c klass
Anne-Mai Kruutmann, Tamsalu Gümnaasium, 4.b klass
Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium, 3.a klass
Ave Urb, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Angelina Loomus, Loksa Gümnaasium, 3.a klass
Keitrin Seene, Kunda Ühisgümnaasium, 1.a klass
Elisabeth Mucker, Türi Põhikool, 2.c klass
Kermo Kaljas, Türi Põhikool, 2.c klass
Miia-Lotta Siliksaar, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Põhikooli vanuserühm
Liisu Lilles, Lümanda Põhikool, 6. klass
Karoli Vainumaa, Tallinna 32. Keskkool 9.a klass
Johanna Mänd, Viljandi Jakobsoni Kool, 5.a klass
Hannah Caroliina Uibo, Audentese Erakool, 6.a klass
Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Alina Maria Viik, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass
Kirke Paabo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Riina Annusvere, Paikuse Põhikool, 6.c klass
Kärt Heinvere, Pelgulinna Gümnaasium, 9.ak klass
Žürii poolt äramärgitud videod
Muraste kool, 1.a klass
Kurtna Kool – 6.-9. klass
Kuressaare Gümnaasium, 10. klass
Kohtla-Järve Gümnaasium, 8. klass
Peetri Lasteaed-põhikool, 9. klass
Suure-Jaani Kool, 3.a klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tartu Tamme kool, 5.c klass
Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Konkurss toimus kümnendat korda.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut viib läbi alkoholi liigtarvitamise ennetuskampaania „Vähem on parem“

Tervise Arengu Instituut viib läbi alkoholi liigtarvitamise ennetuskampaania „Vähem on parem“ ajavahemikul 21. november – 18. detsember 2016. Käesoleva kampaania kesksel kohal on anda mõtteainet vaagimaks, mida alkoholitarvitamisega tegelikult võidab ja mida kaotab.

Kampaania sihtrühm on mehed ja naised vanuses 20-35.

Eesti kuulub maailmas enim alkoholi tarvitavate riikide hulka. 2014. aastal tarvitati täiskasvanud elaniku (vanuses 15+) kohta 11.7 liitrit) absoluutset alkoholi. WHO hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Üle riskipiiride tarvitas alkoholi 2014. aastal 19,4% meestest ja 12,3% naistest, need numbrid on paari viimase aastaga võrreldes vähenenud.

Alkoholitarvitamist võib pidada Eesti ühiskonnas normiks, seda teeb enamik ja alkoholitarvitamist ei pea põhjendama. Täna ei küsita „miks sa jood?“, vaid „miks sa ei joo?“. Alkoholitarvitamist nähakse kui täisväärtusliku elu osa, alkoholitarvitamine on kvaliteetaeg.

Kampaania eesmärgid:
• suunata sihtrühma mõtisklema enda suhte üle alkoholiga („miks ma joon“) ja vaagima, mida ta alkoholitarvitamisega tegelikult võidab või kaotab
• anda alkoholitarvitamise vähendamise ideele positiivset sisu, aidata pikaajaliselt kujundada uut normaalsust, kus alkoholitarvitamine ei oleks normatiivselt eduka, kaasaegse elustiili osa

Kampaania suunab www.alkoinfo.ee veebilehele, mis on läbi teinud mahuka uuenduse – uus on nii sisu kui välimus. Uus veeb on sõbralikum ja motiveerivam ning püüab inimest noomimise asemel alkoholi vähendamise protsessis toetada.

Lehelt leiab põhjalikke eneseabi materjale otsustamaks, kas alkoholi tarvitamist peaks vähendama ning suuniseid, kuid muutusi ellu viia. Lisatud on ka nõuandeid lähedastele ning infot selle kohta, mida tähendab alkoholitarvitamise häire ravi.

Endiselt leiab alkoinfost ka tõenduspõhist infot alkoholi ja selle tervisemõjude kohta.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Kainem ja tervem Eesti” raames.

22. novembrini on käimas videokonkurss “Minu tegus alkoholivaba elu”. Osa võtma oodatakse 15-21aastaseid noori

9. november 2016, 11:15

Osa võib võtta nii üksinda kui ka kolmeliikmelise meeskonnaga. Video pikkuseks on kuni 2 minutit. Lisaks peab video lõpus olema mainitud, et videokonkurss on korraldatud Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla ja Valga maavalitsuse poolt.

Videod ei tohi õhutada vägivallale ega seadusega vastuolus olevatele tegudele.

Videod tuleb edastada e-posti aadressil videokonkurss2016@gmail.com või tuua Valga Avatud Noortekeskusesse märksõnaga “Videokonkurss“. Saadetavas kirjas peab sisalduma esitatava võistlustöö pealkiri; autori ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, e-post ja telefoninumber; autorite meeskond esitab lisaks kõigi kaasautorite vastavad andmed.

Tuleb jälgida, et videoklipi heli oleks omaloominguline, see tähendab ise tehtud muusikapala või mõni muu heli või kasutatud heli, kuid see ei tohi olla autoriõigusega kaitstud (autoriõigustega kaitstud muusika kasutamine ilma vastavate regulatsioonide täitmiseta ei ole lubatud, kuna sellega kaasneb heli eemaldamine videolt).

Konkursi tingimustega tutvu siin.

Auhinnad:

1. koht 300€ väärtuses kinkekaart

2. koht 200€ väärtuses kinkekaart

3. koht 100€ väärtuses kinkekaart

Noorte terviseteemalisi projekte iseloomustab nutikus

7. november 2016, 16:49

Tervise Arengu Instituudi noorte terviseteemaliste projektide konkursil TEIP ehk „Tervist edendava idee projekt“ osales sel aastal 45 projekti, neist 18 nooremast ja 27 vanemast vanuserühmast. Saabunud projekte iseloomustav märksõna on nutikus.
Näiteks kasutatakse noorte seas tervisliku toitumise edendamiseks fruktodisaini ehk puu- ja köögiviljadest kujude ja figuuride meisterdamist. Samuti esitleti põnevaid ja mitmekesiseid võimalusi, kuidas rohkem liikuda. Nende seast võis leida ka vibulaskmise, käesurumise ja loodusmatkal pildistamise). Ent tähelepanuta ei jäänud ka vaimse tervise hoidmine ja suitsetamisest loobumine. Noored kaasasid oma projektidesse ka kogukonda.

Eriliselt jäid konkursi žüriile silma need, kes oskasid toitumist, liikumist ja vaimse tervise hoidmist oma projektides kokku põimida. Žürii hinnangul on noored terviseteadlikud ning enda ja kaaslaste tervisest hoolivad.
Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning projekti reaalne teostatavus.
Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

I koht – „Müüdimurdjad – kepikõnd noorte sekka!“, Järvakandi Avatud Noortekeskus, projektijuht Birgit Jaansalu
II koht – „Siseterviserada Tartu Variku koolis“, Tartu Variku Kool, 8.a klass, projektijuht Sander Lepp
III koht – „Teadlikult suitsuvabaks“, Puka Noortekeskus, projektijuht Käti Püss

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

I koht – „Lauatennis kui päästeingel“, Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuht Johanna Tuisk
II koht – „Noortelt noortele – teatris tervemaks“, Kohila Gümnaasium, 10. klass, projektijuht Anet Saarna
III koht –„Vitamiinidega talvele vastu“, Leie Avatud Noortekeskus, projektijuht Grete Sass

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel:
http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip
Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks kuni 640 eurot nende elluviimiseks. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.
Konkurssi „Tervist edendava idee projekt“ ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, 659 3977, lembi.posti@tai.ee

Teate edastas: Tarmo Seliste, tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht, 659 3810, tarmo.seliste@tai.ee

Anname teada, et Valga Maavalitsus ja Valgamaa Tervisenõukogu ootab nominente Tervisedendaja auhinnale

Valga Maavalitsus ja Valgamaa Tervisenõukogu soovivad tunnustada inimesi, kogukondi ja asutusi, kes on oma aega ja energiat panustanud maakonna tervisedenduse järjepidevaks arenguks.
Tervisedenduse auhinnaga tänatakse selle valdkonna Valgamaa silmapaistvamaid inimesi, kogukondi ja ettevõtteid , asutisi ja organisatsioone. Auhinnad antakse välja kolmes kategoorias:
• Aasta tervisedendaja ehk sädeinimese auhind;
• Aasta tervisedenduslik kogukonna auhind;
• Aasat tervisedenduslik asutus, organisatsioon;
Kutsume kõiki asutusi, ettevõtteid ja üksikisikuid üles esitama konkursile oma kogukonna säravaid inimesi, tervisedenduslikke kogukondi ja tervisedenduslikke organisatsioone/asutusi/ettevõtteid, kes on oma tööalase või ühiskondliku tegevusega olnud eeskujuks, silmapaistvalt panustanud maakonnas inimeste tervise parendamisse ja väärtustamisse ning edendanud valdkonda paikkonna tasanadil.
Selleks tuleb esitada (Lisa 1), milles tuua välja esitaja nimi, tema kontaktandmed ja vabas vormis põhjendus (vähemalt viis lauset aga mitte rohkem kui pool A4 lehekülge), miks peaks antud inimest/kogukoda/ettevõtet,organisatsiooni tunnustama. Põhjendus peab olema kooskõlas statuudis kandidaatidele esitatud nõuetega.
Kandidaadi üles seadmiseks tuleb esitada ettepanek, kus põhjendatakse nominendi esiletõstmist antud kategoorias ning saata pildid esitatu tervisedenduse alastest tegevusest. Kandidaatide esitamise ja talle esitatud nõuetega saab täpsemalt tutvuda Tervisedenduse auhinna tingimustes.
Valgamaa Tervisenõukogu valib välja tunnustuse pälvivad kandidaadid. Tervisedenduse auhinnad antakse üle 16. detsembril 2016 toimuval auhinnagaalal “Valgamaa tänab ja tunnustab“

Kandidaatide esitamiseks vajalikud tingimused ja dokumendid leiate manusest.
Kandidaate saab esitada 21. novembrini k.a e-posti aadressil Leili.Saluveer@valga.maavalitsus.ee märksõnaga „Tervisedenduse auhind“. Hiljem saabunuid ettepanekuid ei arvestata.

Lisainfo:

Leili Saluveer
Peaspetsialist tervisedenduse alal
Valga Maavalitsus
766 6176/ 53060787
Leili.Saluveer@valga.maavalitsus.ee