Ole teadlik toodetes olevatest lisatud suhkrutest

31. märts 2017, 19:19

Kristin Salupuu, projektijuht
Tervise Arengu Instituut

Esmapilgul võib info otsimine lisatud suhkrute kohta paista kui Pipi Spungi-otsing, sest toidupakenditelt võib tavaliselt leida vaid toote kogu suhkrute sisalduse. See tähendab nii tooraine looduslikke kui tootmisel lisatuid suhkruid koos ühe numbrina. Suhkur ise on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse põhiliselt sahharoosi, aga ka näiteks glükoosi, fruktoosi, maltoosi ja laktoosi kohta. Looduslikke suhkruid, nii sahharoosi, fruktoosi kui ka glükoosi, sisaldavad märkimisväärselt puuviljad ja marjad, laktoosi piim ja piimatooted, maltoosi idandatud odraterades. Lisatuid suhkruid kasutatakse toitude ja jookide magustamiseks.
Teadlik toituja ei kujunda oma hoiakuid ainult reklaami põhjal, vaid viskab pilgu enne ka toitumisalasele infole ja koostisosade loetelule pakendil. Viimases esitatakse kõik toidu koostisosad sisalduse kahanevas järjekorras. Seega mida eespool on lisatud suhkrud – olgu see siis suhkru, mee, glükoosi, fruktoosi, mõne siirupi või hoopis mõne peenema nimetusega – , seda suurem on selle sisaldus tootes.
Kõige lihtsam on hinnata limonaadide, lisatud vitamiinidega vete ja maitsevete lisatud suhkrute sisaldust, sest kui need ei sisalda peale vee, suhkrute ning lõhna- ja maitseainete mitte midagi muud, ongi toote lisatud suhkrute sisaldus pakendile märgitud kogu suhkrute sisaldus. Võrdlusena mahla tootmisel pole lubatud suhkruid lisada, seega pakendile märgitud suhkrute kogus näitab vaid tooraines looduslikult leiduvaid suhkruid.
Piimatooted, nagu piim, jogurt, kohupiim, ei saa kunagi olla suhkruvabad, kuna nad sisaldavad laktoosi, mille sisaldus olenevalt tootest on keskmiselt 3-5g 100 grammi kohta. Ka maitsestamata laktoosivabade piimatoodete pakenditel märgitud suhkrute kogus tuleb laktoosist, mis spetsiaalse töötluse abil on lõhustatud glükoosiks ja galaktoosiks. Kui piimatootesse on lisatud marju või puuvilju, siis osa suhkrute kogusest on puuviljades või marjades sisalduvad looduslikud suhkrud, mille kogus sõltuvalt tootest jääb 0,5-2g vahele. Kui maitsestamiseks on kasutatud puuviljamaitselist maitseainet või siirupit, siis suhkrutest osa on laktoos ning ülejäänud lisatud suhkrud.
Liha- ja kalatoodete pakenditel märgitud suhkrute kogus näitab üldjuhul lisatud suhkruid. Soolastesse toitudesse pannakse vähemal või rohkemal määral suhkrut, see tugevdab soola maitset ja toob selle paremini esile. Samuti tasakaalustab suhkur toidu hapukust ning toob paremini esile ka vürtsikuse. Ka kodus toitu valmistades maitseainesegusid kasutades lisame toidule suhkruid, aga need on üldjuhul nii väikesed suhkrute kogused, et päevas saadavat energiakogust see oluliselt ei mõjuta.
Ka erinevatesse kastmetesse lisatakse vähemal või rohkemal määral suhkruid, et maitseid tasakaalustada. See, kui palju on kastmetes looduslikke suhkruid ja lisatuid suhkruid, sõltub otseselt kastme koostisest. Näiteks magusad tšillikastmed ja ketšupid teevad oma suhkrute sisaldusega 100 g kohta silmad ette nii mõnelegi magustoidule, kuid muidugi pole nende tarbimiskogused päris võrreldavad. Ühegi kastmega ei tohiks toidu enda maitset lämmatada, nii peaksid kastmekogused jääma 1-2 supilusikatäie juurde korra kohta, sellepärast pole ka lisatud suhkrute kogus neis märkimisväärselt suur.
Marineeritud köögiviljade suhkrute kogus võib erineda mitmekordselt. Loomulikult võib erinevus tulla toodete erinevast köögiviljasisaldusest, kuid sageli põhjustavad seda siiski suuremal või vähemal määral lisatud suhkrud. Et maiustustes leidub palju suhkruid ei tule ilmselt kellelegi üllatusena ja vaevalt meist keegi eelistab ka üht kommi või kooki teisele ainult selle pärast, et seal on vähem suhkruid. Suured maiasmokad peaksid vähendama maiustuste tarbimist ja asendama need hoopis puu- ja köögivilja snäkkidega, mida on pea sama mõnus põske pista. Kiiretel perioodidel võib ka hommiku- või lõunasöögi asendamine saiakeste ning kommidega tunduda aja kokkuhoiuna, kuid tegelikkuses oleme mitmekesiselt ja tasakaalustatult toitudes tunduvalt produktiivsemad.
Ole teadlik, et magusatest jookidest, maitsestatud piimatoodetest, ise kohvile või teele suhkrut lisades ning palju töödeldud toiduaineid tarbides, saad märkimisväärse lisatud suhkrute koguse. Lisatud suhkrutest saadava energiakoguse juures on toidust saadav vitamiinide ja mineraalainete hulk ebaproportsionaalselt väike, seepärast soovitan parema enesetunde nimel teha teadlikumaid valikuid!

Südame magus elu

Margus Viigimaa, südamearst

Aprill on südamekuu. Juba 24. aastat on Eestis väga paljud inimesed just aprillis, algselt südamenädala ja eelmisest aastast südamekuu raames, pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida oma südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel ja on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed.

On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa, mõjutab südame tööd ja kogu organismi, seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus. Senini ei ole otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid üha enam selgub ülemäärase lisatud suhkru kahjulik mõju südametervisele.

N-ö looduslikke suhkruid saame igapäevaselt toidust puuviljade, köögiviljade, piima ja teraviljatoodetega. Suhkrud, mida tuleks igapäevases menüüs tarvitada võimalikult vähe, on lisatavad suhkrud. Nendeks on enamasti rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest töödeldud glükoos- ja fruktoosisiirup, mida lisatakse toitudesse nende valmistamise käigus. Lisataval suhkrul ei ole leitud lisaks kalorite lisandumisele muud toiteväärtust. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus nii lastele kui täiskasvanutele on, et lisatavad suhkrud annaksid vähem kui 10% päevasest soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.

Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks arvestatavaks terviseriskiks. Me oleme jõudnud juba sellisesse olukorda, kus liigse suhkrutarbimise tõttu kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota vahel juba teismeeas.

Täna arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50aastane patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi tänaste tervisehädade põhjuseks. Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud suhkrutest, rasvadest või valkudest) ja vähene liikumine koos viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.

Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres (veresoone seinas naaste tekitav komponent), mis on jällegi südamehaiguste riskitegur. Samuti tõstab liigne suhkur vererõhku ja eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Liigne suhkrutarbimine tõstab ka kusihappe taset, mis samuti kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.

Ei maksa unustada, et alkohoolsed joogid on samuti suhkrurikkad ning alkoholitarvitamine ja veel liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga, annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ning täitma ka oma teisi “igapäevaseid” kohustusi.

Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedasel tarbimisel on oht kehakaalu tõusuks, mis võib viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal omakorda on juba väga mitmete haiguste nagu südamehaigused, suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad oluline riskitegur. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist kutsuvalt värviline limonaadi- või mahlajoogipudel, peletada kehva tuju koogikeste või kommikarbiga, lisada kohvile või teele kuhjaga suhkrut. Suhkrurikaste toodete tarbimise vähendamine aitab kaasa kehakaalu vähenemisele.

Ameerika Ühendriikides on suurte uuringute käigus leitud, et aastal 1970 oli täiskasvanu keskmine päevakaloraaž 2169 kcal ja aastal 2009 juba 2594 kcal, mis on pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai teoks ka Eestis alates eelmise sajandi lõpukümnenditest. Igapäevaelus on kasvanud “autostumine”, tihe ajakava justkui õigustab trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk on muutunud olematuks, ka tervisetreeningule saab minna alati “homme”. Kõike seda arvestades võib tõdeda, et tegelikkuses tarbivad paljud inimesed päevas rohkem energiat kui suudavad ära kulutada.

Hea oleks leida poes aega visata pilk toitude etiketile. Oma üllatuseks võib leida, et mõnegi toote puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi ehk ligi kolm korda enam.

Kahjuks peab nõustuma, et poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei oleks suhkruid lisatud. Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem oleks maiustamiseks valida puuvilju, aga ettevaatust kuivatatud puuviljadega, sageli on ka neile lisatud suhkruid.
Sageli on lisatud suhkrud peidus sellistes valmistoitudes, mida ei oska isegi kahtlustada, näitena võib välja tuua salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne. Tark on teada, mida ja kui palju me sööme ning võimalusel teha toit ise, oma vajaduste kohaselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu ning sellega koormata ja kahjustada meie südant ja veresooni.. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.

Eestit külastab tunnustatud USA lastearengupsühholoog Dennis D. Embry

30. märts 2017, 19:39

Tervise Arengu Instituut viib juba kolmandat õppeaastat Eesti koolides ellu tõenduspõhist VEPA Käitumisoskuste Mängu (ingl k PAX Good Behavior Game), mis on hinnatud üheks parimaks ennetusprogrammiks maailmas. Märtsi viimasel nädalal koolitab tunnustatud USA lastearengupsühholoog Dennis D. Embry (PhD) välja uue grupi VEPA mentoreid, kes alustavad järgmisest õppeaastast programmiga liituvate õpetajate toetamist.

VEPA metoodika lühi- ja pikaaegset mõju laste heaolule on põhjalikult uuritud ja hinnatud. USA-s tehtud uuringute põhjal vähendab VEPA (ehk VEel PAremaks) mäng vajadust suunata õpilasi käitumis- või õpiraskustega lastele mõeldud klassi 20–30 protsenti ning tõenäosust vaimse tervise häirete tekkeks ja süvenemiseks, tubaka ja teise narkootiliste ainete kasutamist 25–50 protsenti. Samal ajal suureneb oluliselt tunnirahu, õppimiseks jääv aeg kasvab ligi 90 min kõrvaliste tegevuste arvelt ning tõuseb õppeedukus.

Neid andmeid toetavad ka Eestis tehtud hindamistulemused. VEPA-t rakendanud klassides oli 2015/2016. kooliaasta lõpuks vähenenud tundi segavad ja keskendumist häirivad tegevused, õpilaste emotsionaalsed raskused, õpilaste üliaktiivsus ja tähelepanu kerge hajumine ning suurenenud abivalmidus teiste suhtes. Pea kõik VEPA mängu kasutanud õpetajatest soovitaksid seda ka teistele õpetajatele. Põhjaliku metoodika mõju-uuringu viib Tervise Arengu Instituut läbi 2016.–2019. aastal.

VEPA mäng on kogum meetoditest, mis lihtsustavad õpetaja tööd ja parendavad õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste enesekontrolli suurendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika sobib kasutamiseks igas vanuses õpilastega, kõige enam toetab see aga just algklassi õpilasi, kuna aitab kooliga kohaneda ja õppida oma käitumist kontrollima.

Igal VEPA programmiga liitunud õpetajal on mentor, kes õpetajat regulaarselt külastab ja metoodika kasutusele võtmisel toetab. Tänaseks on Eestis välja koolitatud 22 mentorit, kes on kokku kolme aasta jooksul toetanud 83 VEPA mängu kasutavat õpetajat.

Märtsi viimasel nädalal viib kolmanda Eesti mentorite väljaõppe läbi Dennis D. Embry PAXIS Instituudist USA-st. Ta on Käitumisoskuste Mängu programmi arendaja, PAXIS Instituudi asutaja ja vanemteadur. Ta on kaasuurija ühes USA parimas meditsiiniharidust pakkuvas Johns Hopkinsi ülikoolis, kus on aastakümneid arendatud ja testitud programme, mis aitavad ära hoida laste vaimse tervise probleemide tekkimist ja süvenemist. Embry eesmärk on aidata kogukondadel kujundada laste ümber keskkond, mis toetab nende arengut ja kaitseb erinevate negatiivsete tagajärgede tekkimise eest. Laste vaimse tervise hoidmisel peab ta eriti oluliseks prosotsiaalse ja positiivse käitumise esiletoomist ja kinnistamist, mis on ka VEPA metoodika keskmes.
VEPA programmi esimene versioon töötati välja USA-s 1960. aastatel, pärast mida on programmi järjepidevalt edasi arendatud. VEPA mäng on lisaks USA-le kasutusel näiteks Inglismaal, Hollandis, Belgias, Kanadas, Brasiilias, Iirimaal, Hispaanias ja Rootsis.

Eestis on alates 2014. aastast VEPA programmiga liitunud kokku 64 kooli, metoodikat rakendavates klassides õpib 1768 õpilast. Nelja järgneva aasta jooksul on kavas jõuda nii eesti- kui venekeelse VEPA mänguga 200 algklassini ning kaasata ennetusprogrammi 2021. aastaks vähemalt 4000 õpilast. Liituma on oodatud kõik koolid.

Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Rohkem infot mängu kohta: www.terviseinfo.ee/vepa.

Lisainfo: Kai Klandorf, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 5813 3236, kai.klandorf@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks

Sotsiaalministeerium
Pressiteade
30. märts 2017

Raske puudega laste vanematel tekib õigus õppelaenu kustutamiseks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saadab riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise eelnõu, millega alates 1. jaanuarist 2018. a saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

„Muudatuse eesmärk on leevendada raske puudega laste vanemate majanduslikku olukorda ning teha õppelaenu kustutamise menetlus võimalikult lihtsaks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Raske ja sügava puudega laste vanemate majanduslik olukord ja hoolduskoormus on riigi jaoks olulised küsimused, kus on oluline iga samm, mis aitaks vähendada muret majandusliku toimetuleku pärast, annaks võimaluse osaleda aktiivsemalt tööturul või vanemale vajaliku puhkehetke.“

Prognoosi kohaselt kustutatakse õppelaen tuleval aastal 293 raske puudega lapse vanemal ning igal järgneval aastal umbes 60 vanemal. Mullu oli raske puudega lapsi Eestis 5648.

Eelnõu kohaselt esitab inimene edaspidi riigipoolseks õppelaenu kustutamiseks taotluse Sotsiaalkindlustusametile, kes viib läbi vastava menetluse. Õppelaenu kustutamiseks vajalikud andmed on Sotsiaalkindlustusametil olemas – lapsel tuvastatud puude raskusastme kohta – või seaduse alusel kättesaadavad töötukassast.

Praegu tuleb õppelaenu kustutamiseks pöörduda õppelaenu väljastanud krediidiasutuse poole, kes esitab taotluse kas Rahandusministeeriumile (laenusaajal puuduva töövõime tuvastamise korral) või Haridus- ja Teadusministeeriumile (laenusaaja lapsel sügava puude tuvastamise korral).

Riigipoolsele õppelaenu kustutamisele õigustatud inimeste ringi laienemine läheb 2018. aastal maksma täiendavalt umbes 633 000 eurot ning igal järgneval aastal umbes 130 000 eurot.

Seadusemuudatus on ajendatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, millega nähakse ette riigipoolne õppelaenu kustutamine raske puudega laste vanematele.
Muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018. a.

Tervse Arengu Instutuut: lisatud suhkrute tarbimist tuleb vähendada

22. märts 2017, 19:12

Tervise Arengu Instituut alustab tänasest, 27. märtsist esmakordselt teavitust, mis suunab märkama lisatud suhkruid ning vähendama nende tarbimist.Magusaga liialdamine ei ole vaid ülekaaluliste inimeste probleem. Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse siis lisatud suhkruteks.“

Kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena. Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit. Jookidest sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted – kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.

Toitumisekspert rõhutab, et inimorganismile vajaliku koguse suhkruid saab mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise korral kätte juba erinevatest toiduainetest seal looduslikult esinevate suhkrute näol. „Näiteks sahharoosi, glükoosi, laktoosi ja muu suhkruna, ning neile lisaks ei ole rohkelt lisatud suhkruid sisaldavaid toite tegelikult vaja tarbida.“

„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.

Kui päevas saadav energiakogus (suhkrutest või ka muudest energiat andvatest toitainetest) ületab kulutatud energiat, tekib ülekaal. See omakorda on peamine riskitegur suurele hulgale haigustele. Kui süüa regulaarselt, ei jäeta toidukordi vahele ja süüakse toite kõigist viiest põhitoidugrupist, kuhu kuuluvad näiteks täisteratooted, puu- ja köögiviljad, seemned-pähklid, piimatooted, kala, muna, ei teki üldjuhul vajadust ka näksimise järele. See omakorda vähendab lisatud suhkrute poolest rikaste toitude söömist. Toitumise uuringu andmetel süüakse rohkem kui 50 protsenti magusast just toidukordade vahepeal.
2016. aasta detsembrist jõustus seadus, mis võimaldab inimestel sarnastes toodetes sisalduvat suhkrusisaldust pakenditel oleva teabe abil paremini võrrelda. Toidu märgistusel on kohustuslik välja tuua toitumisalane teave, sealhulgas toote süsivesikute ning suhkrute sisaldus. Pakendile peab märkima sisalduvate suhkrute üldkoguse, st tootes looduslikult sisalduvate suhkrute koguse koos lisatud suhkrute kogusega. Näiteks maitsestatud jogurti suhkrusisaldus koosneb piimas juba loomulikult olemasolevast suhkrust (laktoos) ja lisatud suhkrutest. Lisatud suhkrute kogust ei ole täna kohustuslik märkida. Sarnaste toodete suhkrusisaldused võivad üsna palju varieeruda ja seetõttu on teadlikult võimalik valida väiksema suhkrusisaldusega toode. Mida eespool paikneb lisatud suhkur (kõikvõimalike erinevate nimetuste all nagu näiteks suhkur, fruktoosisiirup, invertsiirup jne) toidu koostisosade loetelus, seda enam teda tootesse lisatud on.
Täna alanud teavitus toimub televisioonis, tänavatel, kauplustes ja veebis. Veebilehelt toitumine.ee leiab nüüd ka suhkrukalkulaatori, millega saab lihtsalt välja arvutada, kui palju lisatud suhkruid eri toodetest saab ning võrrelda seda päevase piirkogusega. Samas on ka põhjalik ning uuendatud info suhkrutest ning kuidas nende tarbimist vähendada: http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/toidusoovitused/magusad-ja-soolased-naksid/suhkur-ja-magusained.
„Suhkruid ei tohi karta, kuid oma ja pere tervise huvides tasub suhkrute teema endale selgeks teha,“ soovitab toitumisekspert Tagli Pitsi.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee