Tallinna tänavatelt hoiti mullu eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt

7. aprill 2017, 19:48

Kolm süstlavahetuspunkti hoidsid mullu Tallinna tänavatelt eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt, mis muidu oleks juhuslikes kohtades vedeledes ohustanud eelkõige tallinlaste lapsi.

„Aus on tunnistada, et Euroopa mõistes on Eesti narkoriik,” tõdes Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova. „Seda fakti üleöö ei muuda, kuid ulatuslikud süstlavahetusprogrammid vähendavad oluliselt ohtu ülejäänud ühiskonnale. Need kokku kogutud 600 000 kasutatud, potentsiaalselt nakkust kandvat süstalt jäänuks muidu tänavatele, mänguväljakutele, puhkealadele ja hoovidesse kaaskodanikke, eriti lapsi ohustama.”

Kolm Tallinnas tegutsevat kahjude vähendamise keskust, mis rahvasuus on tuntud süstlavahetuspunktidena, korjasid narkootikume süstivatelt inimestelt 2016. aasta jooksul kokku 588 697 süstalt. Aasta jooksul lisandus keskustele 295 klienti.

Tänavuse aasta esimese kolme kuuga kogusid AIDSi Tugikeskus, Pealinna Abikeskus ning Convictus Eesti kokku 153 399 süstalt, uusi kliente on lisandunud 61.

„Nimi „süstlavahetuspunkt” tekitab inimestes teravaid emotsioone, kuid oluline on mõista, et sellised keskused rajatakse kohtadesse, kus sõltlased nagunii liiguvad,” rõhutas Kurbatova. „Kogemus näitab, et korraliku nõustamis- ja süstlavahetuskeskuse rajamine vähendab narkomaanidega seotud riske piirkonnas märgatavalt.”

Kurbatova kinnitusel on kahjude vähendamise keskuste nimetamine „süstlavahetuspunktiks” ekslik, sest lisaks pakuvad sarnased keskused ka mitmekülgset nõustamist ja tugiteenuseid.

Praegu on Tallinnas kaks kahjude vähendamise keskust, kuid kõige probleemsemaks piirkonnaks on osutunud Põhja-Tallinn, kus „klientuuri” liigub palju, kuid püsivat keskust pole. „Põhja-Tallinn vajab seda teenust enim, kuid me näeme, et piirkonna inimeste loomulikku muret süstlavahetuskeskuse osas üritatakse hirmukülvamise ja propagandaga üles õhutada paanikalaineks,” nentis Kurbatova. „Tervise Arengu Instituut ei ole kunagi soovinud avada lihtsalt „süstlavahetuspunkti”, vaid rajada koostöös kogukonna, politsei ja linnavõimuga terviklahendus, mis muudaks narkoprobleemiga piirkonna turvalisemaks, kenamaks ja inimeste jaoks paremaks elukeskkonnaks.”

Kurbatova kinnitusel tõestab Lastekodu tänava keskuse näide, et edukast koostööst on paranenud nii kohalikud elanikud kui ka piirkonna turvalisus. „Arutasime elanikega nende mured läbi, paigaldasime turvakaamerad. Keskuse teenusepakkuja kontrollib mitu korda päevas ümbrust läbi ja vajadusel korjab üles keskuse klientidest jäänud prügi ja loomulikult lahendab olukorra kohe, kui tundub, et keegi võiks lähedusse süstima jääda,” kirjeldas Kurbatova.

Tulemusena on piirkond muutunud elanike jaoks ühtaegu nii turvalisemaks kui kenamaks elukeskkonnaks ning politsei kinnitusel seal narkomaanidega seotud probleeme praktiliselt ka ei esine.

Nõustamiskeskuste, sealhulgas süstlavahetusteenuse osutamise, eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarvitamisega seotud kahjusid nii tarvitajatele kui kogu ühiskonnale ning seeläbi kõigi turvalisuse tõstmine. Nõustamiskeskustes pakutava süstlavahetusteenuse tõttu väheneb oluliselt parkidest, mänguväljakutelt ja koolihoovidest leitavate süstalde arv. Lisaks kasutatud süstalde vahetamisele puhaste vastu, pakutakse nõustamiskeskustes sõltuvusprobleemidega inimestele ka mitmekülgselt abi, sealhulgas tervisealast nõu ning sotsiaalset ja psühholoogilist nõustamist. Keskuses saab teha ka näiteks HIV-kiirtesti ning läbida narkootikumide üledoosi korral tegutsemise koolitus. Keskusest suunatakse vajadusel ka tuberkuloositesti tegema ja muude tervishoiuteenuste (sh näiteks nakkusarsti) juurde.

Üle poolte sõltuvusravile pöördunud inimestest, on teinud seda tänu süstlavahetuseteenustele.

Eestis pakutakse kahjude vähendamise teenuseid juba 1997. aastast. Viimastel aastatel on teenuste kaudu sõltlastele jagatud aastas keskmiselt kaks miljonit puhast süstalt ja nõela.

Süstlavahetus- ja nõustamisteenuse keskusi on plaanis juba sellel aastal laiendada nii Tallinnas kui mujal Eestis. Kõige suuremaks prioriteediks on keskuste avamine Tallinnas, Lasnamäel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Verekeskustes käib afereesidoonoriteks üha rohkem inimesi

6. aprill 2017, 19:44

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, see on 16 protsenti kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11 protsendi võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6 protsenti ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6 protsendil (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Suitsuprii Klassi programmi lõpetas suitsupriina 85 protsenti alustanutest

4. aprill 2017, 19:41

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass lõpetas 2016/2017. õppeaastal suitsuvabana kokku 727 klassi ehk 85 protsenti kõikidest alustanud klassidest.

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapari sõnul liitus oktoobris ennetusprogrammiga 850 põhikooliklassi 190 koolist. „Neist klassidest oli programmi ehk märtsi lõpuks jäänud suitsupriiks 85 protsenti. Kokku oli selliseid õpilasi 11 862.” Minni Saapri kinnitusel on see näitaja läbi aastate püsinud sama. „2015/2016. õppeaastal jäi suitsupriiks 84 protsenti alustanud klassidest.”
Kõige enam ennetusprogrammis osalejaid oli 4.–6. klasside hulgas, keda oli kokku 64 protsenti osalejatest.

Novembris oli kõigil klassidel võimalik osa võtta ka programmi vaheülesande tegemisest, milleks oli lühivideo „Mida ägedat saab teha suitsetamise asemel?”. Kokku saabus 99 videot. „Videod olid väga eriilmelised ja tore oli näha, millega õpilased üle Eesti sisustavad oma vahetunde ja ka koolivälist aega,” märkis Saapar. „Kõige populaarsemateks ägedateks tegevusteks olid vaieldamatult aastaajale kohane lumesõda, erinevad sportlikud tegevused, tantsimine, muusika ja meisterdamine. Oli ka teistest eristuvaid ideid, näiteks robotite programmeerimine, kabe- või malemäng, karate, motokross. Ka loomadega tegelemine, olgu selleks pere lemmikloom või ratsutamas käimine, olid esindatud.” Saapar lisas, et tore oli nii mõneski videos näha ka klassijuhatajat, kes koos õpilastega erinevates tegevustes kaasa lõid ja olid osa meeskonnast.

Kõikide videote saatjate vahel loosis Tervise Arengu Instituut välja kolm rahalist preemiat summas 270 eurot ning kõikide programmi suitsupriidena lõpetanute vahel 27 rahalist preemiat samuti summas 270 eurot. Preemiat saab iga klass kasutada ühise matka, ekskursiooni, muuseumikülastuse või muu ettevõtmise läbiviimiseks. Kõikide võitnud klassidega võetakse ühendust.

Auhinna võitnud klassid maakondade/linnade kaupa:
Tallinn ja Harjumaa: Tallinna Õismäe Gümnaasiumi 5.c kl; Ristiku Põhikooli 5.b kl; Saue Gümnaasiumi 8.c ja 8.e kl; Kostivere Kooli 5. kl
Tartu linn ja maakond: Tartu Variku Kooli 8.a klass; Luunja Keskkooli 6.a klass; Lähte Ühisgümnaasiumi 5.a kl
Narva: Narva 6. Kooli 5.c kl
Ida-Viru maakond: Sillamäe Eesti Põhikooli 9. kl; Jõhvi Vene Põhikooli 4.d kl
Järva maakond: Järva-Jaani Gümnaasiumi 5. klass
Hiiu maakond: Emmaste Põhikooli 7. kl
Pärnu maakond: Paikuse Põhikooli 6.b kl
Põlva maakond: Mooste Põhikooli 9. kl; Saverna Põhikooli 8. kl
Saare maakond: Saaremaa Ühisgümnaasiumi 5.a kl; Kahtla Lasteaed-Põhikool 9. kl
Lääne-Viru maakond: Muuga-Laekvere Kooli 7. kl
Jõgeva maakond: Puurmani Mõisakooli 6. kl
Viljandi maakond: Kalmetu Põhikooli 4. kl
Rapla maakond: Kohila Gümnaasiumi 8.c kl; Kehtna Põhikooli 7. kl
Võru maakond: Võru Kesklinna Kooli 4.c kl; Antsla Gümnaasiumi 4.a kl
Lääne maakond: Noarootsi Kooli 8. kl
Valga maakond: Hummuli Põhikooli 4. kl; Keeni Põhikooli 8. kl
Vaheülesande võitjad: Võhma Kooli 6. kl (Viljandi mk); Valgu Põhikooli 4. kl (Rapla mk); Kiigemetsa Kooli 7. kl (Jõgeva mk)
Ennetusprogrammi eesmärk on toetada ja julgustada tubakavaba elustiili õpilaste seas ning tunnustada mittesuitsetamist. Programmis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodi, oktoobrist aprillini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarvitada ka muid suitsuvabu tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti. Programm on suunatud 4.–9. klassidele.
Eestis viidi ennetusprogrammi läbi 15. korda. Programm sai alguse 1989. aastal Soomes.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Südamekuu kutsub liikuma ja suhkruga piiri pidama

3. aprill 2017, 19:20

Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel on taas alanud südamekuu. Aprilli jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused, et meelde tuletada, kui oluline on südametervise hoidmiseks regulaarselt liikuda ning et südame-veresoonkonnahaigusi saab tervisliku elustiiliga ennetada. Sel aastal juhime lisaks tähelepanu ka lisatud suhkru liigsele tarvitamisele.
Südamekuu on välja kasvanud südamenädala traditsioonist, mis sai alguse juba 24 aastat tagasi.
Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on erinevaid südant kahjustavaid aspekte nagu ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, metaboolne sündroom ja 2. tüüpi diabeet arvesse võttes, muutunud lisatud suhkrute liigne tarbimine üheks arvestatavaks terviseriskiks.

„Liigne saadud energia (olgu see siis liigselt tarbitud lisatud suhkrutest, rasvadest või valkudest) ja vähene liikumine koos, viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab nn halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres. Kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid,“ ütleb Viigimaa.

Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas. Kuid täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.
Kuigi südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning üks peamine haigestumise põhjustaja, on suremus südamehaigustesse, eriti südame isheemiatõbedesse, pidevalt vähenenud. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal üle poole kõikidest surmadest ehk 8055 surma, põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist. See teeb 100 000 elaniku kohta 323 juhtu. Võrdluseks, 2000. aastal oli see 559 juhtu.
Südamekuul korraldatakse igas maakonnas erinevaid liikumisüritusi. Näiteks tuleb Valgas Eesti-Läti jooks, Viljandis fotojaht ning Kakerdaja rabas rändlindude tervitus. Liikumisvõimalustega saab tutvuda terviseinfo.ee kalendris. Praegu on seal info üle 360 ürituse kohta, kuid neid lisandub veelgi. Südamekuust võtavad osa ka tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuuluvad ettevõtted, samuti lasteaiad ja koolid, eakate päevakeskused ja teised asutused.

Lisainfo: prof Margus Viigimaa, mob 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Eesti on teinud olulise languse tuberkuloosi haigestumises, kuid on endiselt ohumaa

2. aprill 2017, 19:25

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni värske raport toob Eesti esile kui riigi, kus perioodil 2006–2015 on tuberkuloosi haigestumine kõige enam langenud – 8,2 protsenti aastas. Euroopa regiooni riikide seas oleme sellega neljandal kohal Aserbaidžaani (-14,4%), Makedoonia (-9.2%) ja Türkmenistani (-8.8%) järel. Euroopa Liidu riikides registreeriti 2015. aastal kokku 60 195 tuberkuloosijuhtu, kuid kogu Euroopa regioonis (siia hulka kuuluvad ka endised Nõukogude Liidu vabariigid) 323 000 uut juhtu. Eestis oli 2015. aastal 100 000 inimese kohta 16,5 tuberkuloosijuhtu, Euroopas Liidus keskmiselt 11,7. Sellega oleme Euroopa regioonis jätkuvalt 18 kõige kõrgema haigestumusega riigi seas.
Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul registreeriti esialgsetel andmetel Eestis eelmisel aastal 190 tuberkuloosijuhtu. „Neist 166 olid esmakordsed haigestumised, 21 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid varem tuberkuloosi põdenud ja sellest paranenud ning kolm olid muud korduvravi juhud,” lisas Viiklepp. Aasta varem ehk 2015 oli uusi haigusjuhte 217. Mullu Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 52,4 aastat, noorim haigestuja oli 4-aastane ja vanim 96-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.
Tuberkuloosiregistri juhataja rõhutas, et nii Eesti kui muu Euroopa suurimaks probleemiks on ravimresistentsete tuberkuloosijuhtude (M/XDR-TB) levik, kuna selliste haigusvormide ravi on pikem, kulukam ja vähem edukas kui tavatuberkuloosi ravi. Ravimresistentseid tuberkuloosivorme registreeriti 2015. aastal Euroopa Liidu riikides 4,1 protsenti kõigist registreeritud tuberkuloosijuhtudest. Kõrgeimad osakaalud olid Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus, kus see oli üle 10 protsendi. Mullu registreeriti Eestis kokku 24 ravimresistentset tuberkuloosijuhtu, 17 neist olid uued juhud.
„Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena inimeselt inimesele leviv nakkushaigus ning kahjuks levivad õhu teel ja üle riigipiiride ka ravimresistentsed haigusvormid,” lisas Piret Viiklepp. „30 protsenti Euroopa Liidu riikides registreeritud tuberkuloosi haigestunud inimestest olid sündinud väljaspool Euroopa Liitu, sh nii Ida-Euroopas, Aafrikas kui Aasias.”

Täna tähistatakse kogu maailmas Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel tuberkuloosipäeva. Sel päeval 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis’e avastamisest.
Värskeim info ja ülevaated tuberkuloosist Euroopas, sh Eestis: http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Tuberculosis/Pages/Annual-epidemiological-report-for-2015.aspx ja http://ecdc.europa.eu/en/publications/_layouts/forms/Publication_DispForm.aspx?List=4f55ad51-4aed-4d32-b960-af70113dbb90&ID=1663

Lisainfo: Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.