Verekeskustes käib afereesidoonoriteks üha rohkem inimesi

6. aprill 2017, 19:44

Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest, see on 16 protsenti kõikidest veredoonoritest. Märgatavalt on kasvanud afereesidoonorite hulk.

Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11 protsendi võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam.

2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.

Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6 protsenti ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.

Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.

Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6 protsendil (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee