TAI: alkoholi liigtarvitamist märgatakse liiga hilja

29. mai 2017, 13:35

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas 29. mail teavituskampaaniat, et kutsuda alkoholi tarvitavaid inimesi hindama oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja sellega kaasnevaid riske. Liigtarvitamise varane avastamine võimaldab vältida kaasnevate probleemide, sealhulgas alkoholisõltuvuse tekkimist ja elada kvaliteetsemat elu.

Kuigi Eesti ühiskonnas on hakatud teadvustama, et meil tarvitatakse alkoholi liiga palju, näitavad uuringud, et enda alkoholitarvitamist probleemiks üldiselt ei peeta. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuring täiskasvanud elanike seas näitas, et inimeste enda hinnangul tarvitab alkoholi palju vaid neli protsenti elanikest, mõõdukalt tarvitab 22 protsenti ning ülejäänud tarvitavad kas vähe või ei tarvita üldse.
Samas ekspertide hinnangul tarvitavad 30 protsenti eestimaalastest alkoholi sellises koguses, et on oht tervise- ja sotsiaalsete probleemide tekkimiseks või on need juba tekkinud. Liigtarvitajatest kõige väiksema osa moodustavad alkoholisõltuvusega inimesed. Neid on umbes viis protsenti täiskasvanud elanikkonnast, sealhulgas meeste seas on sõltlasi umbes 11 protsenti.

TAI eksperdi Jane Alopi sõnul on ühiskonnas levinud mustvalge arusaam alkoholitarvitamisest: „Arvatakse, et inimesed jagunevad kahte gruppi: need, kellel on alkoholitarvitamisega kõik korras ja teised, kellel on alkoholiga probleem. Liigtarvitamist nähakse alles siis, kui inimene ei suuda alkoholi tarvitamist enam kontrollida ning tal on tekkinud toimetulekuprobleemid igapäevase elukorraldusega. Tegelikult on toimetulekuprobleemidega alkoholisõltlased vaid jäämäe tipp. Suurema osa inimeste liigtarvitamine jääb märkamata, kuigi selle teadvustamine aitaks kiiresti sekkuda ning suuremaid kahjusid ennetada“.

Alkoholitarvitamise riskitaseme tuvastamiseks kasutatakse AUDIT (The Alcohol Use Disorders Identification Test) testi, mida kasutavad oma töös perearstid ja mida saab teha veebilehel alkoinfo.ee. Testi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon ja see on üks kõige levinumaid alkoholitarvitamise hindamise teste.

Väga oluline roll on alkoholi liigtarvitamise avastamises ja ravis perearstidel, ent alates 2016. aastast töötavad viie haigla baasil ka alkoholitarvitamise häire ravikeskused. TAI poolt perearstide seas läbi viidud uuringust selgus, et Perearst Külvi Peterson, kes kasutab AUDITi testi oma patsientide hindamiseks: „Testi tulemus, mis paigutab neid liigtarvitajate hulka, tuleb patsientidele sageli üllatusena, sest enda arvates tarvitavad nad alkoholi mõõdukalt ning kaebusi neil ei ole. Sageli tuleb õlle tarbimise kohta eraldi küsida, sest seda alkoholiks ei peetagi. Vastavalt testi tulemustele saame anda patsiendile soovitusi, kuidas tarvitamist vähendada või vajadusel alustada ravi. Alkoholist tulenevaid terviseriske võiksid patsiendid rohkem teadvustada ja nende kohta küsida, nagu tuntakse huvi näiteks gluteeni- või laktoositalumatuseja puukborrelioosi vastu.“

Eestis sureb alkoholi liigtarvitamisega otseselt seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest. Kaudselt alkoholi liigtarvitamisega seotud haigustesse, mille alla loetakse ka südame-veresoonkonnahaigused ja vähk, sureb igal aastal 9000–10 000 inimest.

Kampaania on nähtav televisioonis, raadios, välimeedias ja internetis. Veebilehel alkoinfo.ee saab teha AUDITi testi ning leiab infot selle kohta, kuidas alkohol erinevaid elu aspekte mõjutab. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

Lisainfo: Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.ee

Alkoholi liigtarvitajaid hakkab sõeluma 11 uut perearstikeskust

24. mai 2017, 21:06

Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise (ALVAL) teenust hakkavad lisaks praegusele 11 perearstikeskusele osutama veel 11 uut perearstikeskust.
Teenuse eesmärk on ennetada ja vähendada alkoholi liigtarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid. Teenuse käigus hindavad arstid ja õed patsientide alkoholitarvitamist AUDITi testi abil ning vajadusel viivad läbi lühisekkumise ehk lühikese struktureeritud vestluse, et patsienti motiveerida oma harjumusi muutma.
2016. aastal teenusega liitunud perearstid ja -õed prognoosivad selle aasta lõpuks AUDITit teha veidi rohkem kui 3500 patsiendile. Uute partnerite kaasabil kasvab see arv veelgi ning kahe aasta jooksul on plaanis AUDIT teha lisaks ligikaudu 2000 inimesele. ALVALi teenuse eesmärk on muuta alkoholitarvitamise hindamine ning selle teema tõstatamine perearstide ja -õdede igapäevase töö osaks.
Teenust hakkavad osutama OÜ Perearst Külvi Peterson, OÜ Pirita-Kose perearstikeskus, OÜ Mere-Med Perearstikeskus, OÜ Saku Tervisekeskus, OÜ Perearst Marika Plaks, Helen Lasn Perearst OÜ, OÜ Magdaleena Tervisekeskus, Irina Kallaste, Perearst Katrin Kivisto OÜ, Jüri Tervisekeskuse OÜ ja OÜ Peremed. Uute partnerite leidmiseks korraldas Tervise Arengu Instituut riigihanke.
Teenuse osutamise toetuseks korraldab Tervise Arengu Instituut jooksvalt ka koolitusi. Koolitustele on oodatud kõik tervishoiutöötajad, sealhulgas ka need, kes teenust osutada ei soovi või ei saa, kuid on huvitatud alkoholi liigtarvitamise teema käsitlemisest oma töös.
Alkoholi liigtarvitamise varajast avastamist ja lühisekkumise teenust rahastab Euroopa Sotsiaalfond toetuse andmise tingimuste „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Lisainfot “Kainem ja tervem Eesti” kohta leiab siit.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Surmade arv mullu vähenes

23. mai 2017, 17:49

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 276 surmajuhtu, mida on 0,4 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest – 8006, oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3253 meest ja 4753 naist.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3760 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 868 inimest – 648 meest ja 220 naist.

Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 554 surma. Võrreldes eelnenud aastaga on juhtude arv ja kordajad 100 000 elaniku kohta vähenenud kolmes suuremates surmapõhjuste gruppides.

Narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv seevastu kasvas 88 juhult 114-le uute ohtlike fentanüülide turule ilmumise tõttu. Otseselt alkoholist tingitud surmade arv vähenes 495-st 465-le, sealhulgas alkoholimürgistuste arv 118 juhult 97-le.

Surma põhjuste registri andmed 2016. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee