Tervise Arengu Instituut paneb õla alla liikumisele „Septembris ei joo”

18. august 2017, 9:41

Sellest nädalast alustas Tervise Arengu Instituut (TAI) Karl-Erik Taukari ja Kristel Aaslaiu abiga inimeste kaasamist kampaaniasse „Septembris ei joo“. Kampaania kutsub inimesi septembrikuus alkoholi tarvitamisest loobuma, et proovida alkoholivaba elu.

„Võib öelda, et alkoholi tarvitamine on Eesti ühiskonnas tugevalt juurdunud ja inimesed, kes otsustavad seda vähendada või alkoholist sootuks loobuda, kogevad sageli sõprade-tuttavate hämmastust“, ütles TAI ekspert Jane Alop.

Alopi sõnul on inimestel alkoholi suhtes segased tunded. “Üldiselt arvatakse, et õige on alkoholi pigem mitte tarbida. Samas tunnetatakse, et alkoholiga seondub hulk positiivseid emotsioone. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi küll mõistlikes kogustes, aga siiski piisavalt sageli, nii et alkoholivaba elu kogemus neil tegelikult puudub. Soovitame omal nahal järele proovida, milline on enesetunne siis, kui ajule depressandina toimivat alkoholi mõnda aega üldse ei tarbi,“ ütles ta.

„Kampaaniaga liitumine on suurepärane võimalus tõestada, et olete oma elu peremees. Isegi kui pärast kampaaniat jätkatakse mõistlikus koguses alkoholi tarvitamist, on keha ja vaim kosunud ning inimesel on olemas kogemus mittejoojana. Kui kuu aega alkoholita olla ei suudeta, võiks põhjuseid analüüsida,“ lisas Alop.

Kampaaniaga „Septembris ei joo“ saab liituda kodulehel www.alkoinfo.ee ja Facebookis lehel https://www.facebook.com/septembriseijoo/, kus armastatud artistid Karl-Erik Taukar ja Kristel Aaslaid kustuvad kõiki ühinema just enda meeskonnaga ja ühiselt septembris alkoholist loobuma.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmete põhjal tarvitab alkoholi 83% täiskasvanud eestimaalastest. Kuigi alkoholi tarbimine väheneb neljandat aastat järjest, toimub see mõõdukate tarvitajate arvel, samuti püsib noorte seas trend tarbida vähem alkoholi.

WHO hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eestis on alkoholi tarvitamine aga siiski veel oluliselt kõrgem. 2016. aastal tarvitati Eestis 8,3 liitrit absoluutset alkoholi iga elaniku kohta.
Seepärast otsustaski Tervise Arengu Instituut rahvaliikumisena alguse saanud kampaaniale tänavu ka omalt poolt õla alla panna ja loodab suuremat osavõttu kui kunagi varem.

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

Lisainfo:
Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht
Tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee

Meeldetuletus täiskasvanutele: kondoom ei ole ainult noortele

14. august 2017, 12:38

Täna algav Tervise Arengu Instituudi (TAI) turvaseksi teemaline kampaania tuletab täiskasvanutele meelde, et kondoom pole mõeldud vaid noortele. Viimane täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et 35-55-aastastest ei kasuta juhusuhetes mitte kunagi kondoomi üle poolte naistest ja üle kolmandiku meestest. Juhuvahekorras on olnud eelnimetatud vanusgrupist viiendik meestest ja iga kaheksas naine. Kampaania eesmärk ongi normaliseerida kondoomi kasutust ka keskealiste hulgas.

HIV-juhtude hulk on Eestis taas tõusuteel: 1. augusti seisuga oli Eestis diagnoositud HIV 151 inimesel, mis on ligi 25 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Üle poolte (56%) uutest sel aastal diagnoositud juhtudest on 35-aastased ja vanemad. Hinnanguliselt on Eestis kuni 2000 HIV-iga inimest, kes ei ole sellest ise teadlikud.

„Uue püsi- või juhusuhte puhul on kondoom ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate infektsioonide, sealhulgas HIVi eest. Selle kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui mõlemad partnerid on end HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes testinud,“ ütles TAI tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel. „Lisaks – kui inimesel on mitmeid partnereid, tuleks end testida iga kuue kuu tagant ja pärast iga uut partnerit. Soovitatav on kasutada „topeltkaitset“ ehk kondoomi ja tõhusat rasestumisvastast vahendit, mis annab kindlustunde nii soovimatu raseduse kui ka erinevate seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks.“

Paljud seksuaalsel teel levivad infektsioonid, sh HIV ei pruugi pikka aega nähtavaid haigusnähte tekitada. Inimese välimuse põhjal ei ole võimalik viiruse olemasolu hinnata ja ka inimene ise ei pruugi olla oma nakatumisest teadlik. Ainus viis kindel olla on teha HIV ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide testid.

Selle aasta algusest on HIV testi võimalik teha piiramatu arv kordi ja tasuta perearsti juures, endiselt ka HIV nõustamise ja testimiskabinettides, seksuaaltervise- ja meestekliinikutes, naistearstide ja muude eriarstide juures. Nüüdsest on HIV-kiirtesti võimalik teha ka kodus, apteegis müüdav test annab 99,7% täpse tulemuse 15 minutiga. Positiivse vastuse korral tuleb pöörduda oma perearsti poole või HIV nõustamiskabinetti.

Veebilehelt www.hiv.ee leiab kasulikku teavet, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Uuringud kinnitavad, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Suuremat rahuldust pakkuvale suhtele ning turvalisemale seksuaalkäitumisele aitab kaasa, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida.

Kampaania kestab septembri lõpuni nii trükimeedias ja internetis, samuti jagatakse kondoome erinevatel üritustel ja ööklubides. Kampaania info on kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles.

– Kui kuni 35-aastaste meeste seas kasutavad juhusuhetes kondoomi veidi enam kui pooled, siis 35-44-aastastest kasutas juhupartneriga viimase 12 kuu jooksul alati kondoomi 35% ja ning 45-54-aastastest vaid 19%. Naiste seas on näitajad veelgi madalamad – 35-44-aastastest kasutas juhupartneriga viimase 12 kuu jooksul alati kondoomi 28% ja ning 45-54-aastastest vaid 7%. Mitte kunagi ei kasuta juhusuhetes kondoomi nendes vanusegruppides meeste seas vastavalt 35% ja 44% ning naiste seas 51% ja 68%. Lisainfo: Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/394
– Kaitsevahendita (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamisi HIVi levimise viise maailmas, seda nii htero- kui ka homoseksuaalsetes kontaktides.
– Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-levimuse ja uute HIV-juhtude osakaalu poolest elanikkonnas.
– Terviseameti andmetel diagnoositi 2016. aastal 229 uut HIVi juhtu, neist 49% juhtudest oli HIVi levikuteedeks seksuaalvahekord, 12% juhtudest narkootiliste ainete süstimine, 4% homoseksuaalne levik, 35% teadmata. Tänavu 1. augusti seisuga oli Eestis diagnoositud HIV 151 inimesel. Üle poolte (56%) uutest sel aastal diagnoositud juhtudest on 35-aastased ja vanemad.

Lisainfo: Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee

HIV-i nakatunute arv kasvas veerandi võrra

10. august 2017, 10:35

Tänavu 1. augusti seisuga on Eestis uusi HIV nakatunuid registreeritud 151 isikut, mis on ligi 25 protsendi võrra enam kui eelmise aasta seitsme esimese kuu jooksul (121 nakatanut). Seejuures on ligi pooled nakatanutest ehk 73 inimest registreeritud Tallinnas ja Harjumaal, 55 uut HIV nakatunut registreeriti Ida-Virumaal. Samuti on suurenenud narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade arv. Kui mullu suri esimese viie kuu jooksul üledoosi tõttu 39 inimest, siis tänavu on samal perioodil on surmasid juba 54.

Üks olulisemaid põhjuseid üledoosist põhjustatud surmade arvu suurenemisel on ilmselt see, et „turule“ on tulnud uued ja eriti ohtlikud fentanüüli analoogid. Kahjude vähendamise keskustes informeeritakse kliente sellest nõustamise käigus.
Üledoosidest tingitud surmajuhtumite poolest on Eesti Euroopa Liidus esimesel kohal.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktori Annika Veimeri sõnul on tegemist muret tekitava statistikaga. „On selge, et Eestis, eeskätt Tallinnas on senisest suurem vajadus kahjude vähendamise keskuste järele, kus sõltlasi ja nende lähedasi nõustada, neid ravile suunata ja jagada HIV leviku ennetamiseks puhtaid süstlaid,“ ütles Veimer. „Kahjude vähendamise keskused, kus sõltlastele selliseid teenuseid pakutakse, on rahvusvaheliselt levinud ja teaduspõhiselt tulemuslikud. Sõltlasi on võimalik aidata ja ühiskonda tagasi tuua, aga selleks on vaja kogukonna ja ekspertide tuge ning mõistmist.“

Kahjude vähendamise keskustel on oluline roll ka üledooside ennetamisel – keskuse töötajad õpetavad elupäästvat ravimit naloksooni kasutama ning seda ravimit jagatakse koolituse järgselt sõltlastele ning nende lähedastele, lisas Veimer.

Hetkel on statsionaarseid keskusi, kus pakutakse kahjude vähendamise teenust (sh süstla- ja nõelavahetust) Eestis kokku 12, lisaks jagatakse puhast süstimisvarustust väljatööna 18 eri paigas. TAI plaanibki Tallinnas kahjude vähendamise keskuste võrgustikku laiendada ning on alustanud eeltööd uute keskuste avamiseks Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, kus on kõige suurem narkosõltlaste osakaal.

„Teadusartiklite kohaselt pöörduvad kahjude vähendamise keskustes käivad narkootikumide tarvitajad viis korda rohkem abi ja ravi teenustele, kui need, kes kahjude vähendamise keskusi ei külasta. Seda kinnitab ka Eesti kogemus,“ kinnitas Veimer. „Lisaks on HIV nakkuse ennetamine ühiskonnale oluliselt odavam kui selle hilisem ravimine.“

Lisaks Tallinnale, Harjumaale ja Ida-Virumaale on tänavu esimese seitsme kuuga registreeritud 9 HIV-nakatunut Tartumaal, 6 Pärnumaal, 3 Saaremaal, 2 Võrumaal. Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal registreeriti 1 HIV-nakatunu. Nakatunutest 100 olid mehed ja 51 naised. Kõige enam (90 inimest ehk 60%) oli nakatunuid vanuses 25–39. Narkootikumide üledoosi tõttu suri 26 inimest Harjumaal ja Tallinnas, 16 Ida-Virumaal, 3 Lääne-Virumaal, 2 Valgamaal, 1 Jõgevamaal, Läänemaal ja Viljandimaal. 4 puhul on elukoht teadmata.

Lisainfo: Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht gea.otsa@tai.ee tel 5266464