Tervishoiukulude kasv jätkub

30. oktoober 2017, 11:09

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist ulatus 2016. aastal 6,7%-ni, aasta varem oli osatähtsus 6,5%. Alates aastast 2012 on tervishoiukulude kasv olnud SKP kasvust kiirem, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis täna avaldatud andmetest.

Eesti tervishoiukulud olid 2016. aastal 1,41 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga oli kasv 7%, sealhulgas suurenesid avaliku sektori kulud 7% ja leibkondade kulud 6%.

Kiirem kulude tõus jätkus päevaravis (13%) ja õendusabis (11%). Ambulatoorses ravis oli tõus 7%, kuid nii haiglaravi kui ka taastusravi kulud suurenesid vaid 2%. Tervishoiu tugiteenustes (nagu uuringud ja kiirabi) oli suurenemine 9%. Ravimite ja meditsiinitoodete kulutuste suurenemist 11% võrra mõjutas kõige rohkem Eesti Haigekassa hüvitatavate retseptiravimite kulude tõus. See oli seotud C-hepatiidi uue põlvkonna ravimi lisamisega 100% kompenseeritavate hulka aastast 2016. Ka meditsiiniliste mittekestvuskaupade kasutamist on suurendanud Eesti Haigekassa loetellu lisatud (nahahooldus)tooted ja suurendatud hüvitatavad kogused. Meditsiiniliste kestvuskaupade kulutuste üldise 4% tõusu juures oli oluline suurenemine kuulmisaparaatide kuludes, kuna Sotsiaalministeerium eraldas lisaraha järjekordade vähendamiseks.

Leibkondade omaosalus tervishoiukuludes oli 2016. aastal 22,6%. See on sama palju kui aastatel 2013–2015. Õendusabiteenuste osatähtsus leibkonna kuludes kasvas, eelkõige just statsionaarses õendusabis, mille kulud moodustasid 2016. aastal 8,6% ja aasta varem 7,9%. Kahe suurima rühma, ravimikulutuste ja aktiivravi teenuste kulude, mis hõlmavad vastavalt 38% ja 42% leibkondade tervishoiukuludest, osatähtsus on vähenenud, kuid on suurenenud meditsiiniliste kestvuskaupade osa.

2016. aasta tervishoiukulude arvestuse kokkuvõtted tervishoiuteenuse rahastamisallikate, teenuste ja teenuseosutajate järgi on avaldatud TAI tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Analüüs avaldatakse 2017. aasta detsembri lõpus.

Ajakiri Sotsiaaltöö tähistab 20. sünnipäeva

20 aastat tagasi alustas ilmumist Eesti ainus sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika ajakiri Sotsiaaltöö, juubelit tähistatakse täna toimuva aruteluseminariga, kus muuhulgas on kõne all ka suhtumine „mitte minu tagahoovis“ ja sotsiaaltöötajate suhted kogukonnaga.

Ajakirja vastutava toimetaja Regina Linnu sõnul täidab ajakiri olulist rolli sotsiaaltöö elukutse ja laiemalt kogu sotsiaalvaldkonna arendamisel. „Ajakirja Sotsiaaltöö ülesandeks on pakkuda sotsiaaltöötajatele professionaalset toetust nende vastutusrikkas igapäevatöös, võimaldada mõttevahetust sotsiaalvaldkonnas tegutsevatele osapooltele ja käsitleda sügavuti erialaseid küsimusi,“ ütles Lind.

Ajakiri Sotsiaaltöö on ilmunud alates 1997. aastast, toetades sotsiaaltöö elukutse arengut ja selles valdkonnas tegutsevaid tublisid inimesi. Ajakirjast saab lugeda uurimistulemusi ja teoreetilisi ülevaateid sotsiaaltööst ja sotsiaalpoliitikast; kogemuslikke, nõuandvaid ja informatiivseid artikleid. Ajakirja kasutakse ka õppematerjalina.

Täna, algusega kell 13.00 korraldab ajakirja Sotsiaaltöö toimetus Tallinnas, hotellis Euroopa (Paadi 5) ajakirja 20. juubelile pühendatud aruteluseminari, millest võtavad osa sotsiaalvaldkonna eksperdid ülikoolidest, riigiasutustest, kohalikest omavalitsustest ja erialaorganisatsioonidest.

Seminari avavad sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ja Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer. Järgnevad prof Hans van Ewijki ülevaade erialastest ajakirjadest, lühiettekanded ja arutelu sotsiaaltöötaja huvide kaitsest ja sotsiaaltöötaja eest hoolitseminest, arutletakse, kuidas jääda sotsiaaltöötajaks erialases koostöös; mis saab sotsiaaltööst pärast haldusreformi ja kuidas hakkama saada suhtumisega „mitte minu tagahoovis” ehk kuidas luua suhteid kogukonnaga.

Ajakirja Sotsiaaltöö annavad välja Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium koostöös toimetuse kolleegiumisse kuuluvate asjatundjatega, sotsiaaltööd õpetavate kõrgkoolidega, erialaorganisatsioonidega ja teiste partneritega. Ajakiri ilmub neli korda aastal, lisaks antakse kord kuus välja elektroonilist uudiskirja. Ajakirjas on võimalus ka eelretsenseeritavate artiklite avaldamiseks.

Lisainfo:
Regina Lind
Ajakirja Sotsiaaltöö vastutav toimetaja
Tervise Arengu Instituut
659 3931, 5660 4520
www.tai.ee/sotsiaaltoo

Õendustöötajate visiitide arv suureneb ja arstidel väheneb

26. oktoober 2017, 12:11

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv eelmisel aastal veidi vähenes, seevastu on 16 protsendi võrra suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast. Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd.

Võrreldes 2015. aastaga vähenes mullu arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1,6 protsenti. Enim langes vastuvõttude arv pediaatril, vaskulaarkirurgil ja taastusraviarstil, vastavalt 11, 8 ja 7 protsenti. Perearstid tegid 1,5 protsenti vähem ja hambaarstid 1 protsent rohkem vastuvõtte kui eelneval aastal. Viimase kahe aastaga on kahekordistunud vastuvõttude arv näo- ja lõualuukirurgidel ning võrreldes eelmise aastaga on vastuvõttude arv poole võrra suurenenud plastikakirurgidel.

Arstide tehtavate koduvisiitide arv väheneb endiselt. 2016. aastal tegid arstid 7 protsenti vähem koduvisiite kui 2015. aastal. Perearstid tegid 2600 (7%) ja onkoloogid üle 500 (9%) koduvisiidi vähem kui eelneval perioodil. Seejuures on tõusnud koduvisiitide arv dermatoveneroloogidel, neuroloogidel ja günekoloogidel.

Kokku tegid arstid Eestis 2016. aastal umbes 10 miljonit ambulatoorset visiiti (vastuvõttu ja koduvisiiti). Seega tegi üks arst aastas keskmiselt veidi üle 2100 visiidi. Perearst tegi aga keskmiselt üle 5100 visiidi, ja hambaarst ligi 2200 visiiti aastas.

Endiselt on 2016. aastal suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide arv. Vastuvõttude arv kasvas mullu 16 protsenti ja koduvisiitide arv 13 protsenti. Kolmandik õendustöötajate vastuvõttudest tehakse perearstiabiasutustes ning kolmandik kõikidest koduvisiitidest tehakse õendusabiasutustes. Keskmiselt tegi õendustöötaja 368 iseseisvat visiiti – 294 vastuvõttu ja 73 koduvisiiti.

Kaheksa aastaga on õendustöötajate iseseisva töö maht nii vastuvõttude kui ka koduvisiitide näol kahekordistunud. Visiitide arv on kerkinud ligi 1,1 miljonilt 2,5 miljoni visiidini aastas.

Eesti elanik käib arsti juures keskmiselt 8 korda aastas. Perearsti külastatakse aastas keskmiselt 3,2 korda. Õendustöötaja vastuvõtul käidi keskmiselt 1,6 korda aastas.

Täpsemad andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis

Eile avaldati ka 2009.–2016. aasta ämmaemandate visiitide analüüs.

Eestlased põevad enim hingamiselundite haigusi

25. oktoober 2017, 13:52

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste (k.a) haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Nii lastel kui ka täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40%, keskmiselt haigestus iga Eesti laps eelmisel aastal ühe korra. Järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (15%), vigastused ja mürgistused (8%) ning kõrva- ja nibujätkehaigused (7%).

Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17% esmashaigestumusest (242 haigusjuhtu 1000 mehe ja 313 haigusjuhtu 1000 naise kohta). Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused (15%) ning vigastused ja mürgistused (12%). Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi (vastavalt 13% ja 11% kõikidest naiste esmastest haigusjuhtudest).

2016. aastal registreeriti kokku veidi üle 184 100 vigastusjuhu. See teeb 221 vigastust tuhande poisi ja 182 vigastust tuhande tüdruku kohta ning 161 vigastust tuhande mehe ja 100 vigastust tuhande naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui ka täiskasvanute puhul kukkumine (vastavalt 46% ja 43% kõikidest vigastustest).

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis.

Statistika: Eesti inimesed kasutavad üha rohkem ortodondi ja suuhügienisti teenuseid

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mille käigus raviti rohkem kui 1,03 miljonit hammast. Kümnendiku võrra enam külastati ortodonti, veelgi enam kasvas suuhügienistide teenuste kasutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Hambaarsti juures käinud inimeste arv kasvas 1,2% ja ravitud hammaste arv langes 2%. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Proteetilise ravi visiitide osas samuti suuri muutusi ei ole, sarnaselt eelmisele aastale oli neid ka 2016. aastal veidi üle 240 000. Samas proteese saanud inimeste arv kasvas 2%.

Märkimisväärselt on suurenenud ortodontia töö. Ortodontiliste visiitide arv kasvas 10% – ortodonti külastati ligi 147 000 korral. Juba teist aastat on täiskasvanute ortodontilisi visiite rohkem kui lastel – need moodustasid 52% kõigist vastuvõttudest. Ortodonti külastanud isikute arv kasvas peaaegu viiendiku võrra – kokku külastas ortodonti 45 000 inimest, ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 20 000, mida on 15% rohkem kui möödunud aastal. Ka ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2016. aastal jõuliselt – 6%.

Võrreldes 2015. aastaga on oluliselt rohkem paigaldatud ka implantaate. Kokku paigaldati 8745 implantaati, mida on 17% rohkem.

Suuhügienistide tehtud visiitide arv kasvas 2016. aastal 12%, kokku oli vastuvõtte 20 388. Kui 2015. aastal moodustasid laste visiidid umbes kümnendiku, siis 2016. a aastal oli laste visiite juba ligi 20%.

Möödunud aastal suurenes ka hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv − kokku tehti ligi 290 000 uuringu, mida on 2,8% võrra rohkem kui 2015. aastal. Uuringutest 59% moodustasid üksikhammaste, 36% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 3% ning 3D-uuringuid tehti alla protsendi. 3D-uuringud moodustavad rötgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,2 korda.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis.

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee

Tervishoiutöötajate arv kasvas veidi enam kui protsendi võrra

19. oktoober 2017, 12:16

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89 protsenti neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aastal tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud lõplikust statistikast.

2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3 protsenti. Arstide arv kasvas 1, hambaarstide arv 1,5 ja õdede arv 1,6 protsenti.

Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257.

Eelmisel aastal oli Eestis keskmiselt üks perearst 1400 elaniku kohta. Tuhande elaniku kohta oli 2016. aastal 3,5 arsti ja 6,1 õde. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikides oli tuhande elaniku kohta sama palju arste, kuid koguni 8,4 õde (2014. aasta andmed).

Tervishoiuvaldkonnas töötavad enamasti naised, kes moodustasid 89% tervishoiutöötajatest: 74% arstidest, 84% hambaarstidest ja 98% õdedest on naised. Tervishoiutöötajate keskmine vanus oli 47, arstidel 51, hambaarstidel 47 ja õdedel 45 aastat. Perearstid on keskmiselt 55 ja pereõed 47 aasta vanused.

80 protsendil terviseteenuse osutajatest oli vähem kui kümme töötajat. Kõige suuremad tervishoiuasutused on Tartu Ülikooli Kliinikum 3686, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 3339, Ida-Tallinna Keskhaigla 1921 ja Lääne-Tallinna Keskhaigla 1401 töötajaga. Tallinna Lastehaiglas oli töötajaid 521.

Tervishoiutöötajate statistika on avaldatud nii kõikide tervishoiuteenuste osutajate kui ka eraldi haiglavõrgu arengukava haiglate kohta. Andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Tervishoiutöötajate palga kasv aeglustus

18. oktoober 2017, 14:01

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Uuringu tulemused kajastavad seisu enne aprillikuus sõlmitud tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7 protsenti. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7 protsenti, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv märkimisväärselt suurem: arstide brutokuupalk kasvas siis ligi 10, õdedel 9,1 ning hooldajatel 14,6 protsenti.

Samal ajal ilmneb tervishoiuvaldkonnas selge lisatasude vähenemise tendents ja tunnipalk koos lisatasudega aastases võrdluses hoopis langes: arstidel 1,1, õendustöötajatel 3,2 ja hooldajatel 1,9 protsenti. Arstide tunnipalk oli 13,33, õendustöötajatel 6,48 ja hooldajatel 3,97 eurot.

Riigi keskmine palgakasv 2017.aasta I kvartalis oli tervishoiutöötajate palgakasvust kiirem, kasvades 5,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arstide palgakasvu ületab see kolme protsendipunkti võrra, kuid endiselt on arstide palk 2,2 korda riigi keskmisest palgast kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.

Riigile kuuluvates ettevõtetes on tervishoiutöötajate palk ametigrupi keskmisest palgast kõrgem arstidel viiendiku võrra, õendustöötajatel 10 protsendi ja hooldajatel 6,5 protsendi võrra.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.
Uuringu lühiülevaate leiab aadressilt https://intra.tai.ee//images/prints/documents/150830958386_Tervishoiutootajate_palk_2017.pdf

Tervishooiutöötajate palgauuringut viib Tervise Arengu Instituut läbi iga aasta märtsikuus.

Lisainfo:
Gea Otsa, avalike suhete juht
tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee

Septembris ei joo“ kampaaniaga lubas endale kaine kuu ligi 22 000 inimest

13. oktoober 2017, 13:17

Tänavu septembrikuus toimunud kampaanias „Septembris ei joo“ osales ligi 22 000 inimest, selgus järeluuringust.

Tervise Arengu Instituut (TAI) pani seni rahvaliikumisena toiminud kampaaniale õla alla esimest korda ja plaanib seda korrata ka järgmisel aastal. „Kõik vahel alkoholi tarbivad inimesed ei ole liigtarvitajad, kuid alkoholivaba elu kogemus neist suurel osal puudub,“ ütles TAI ekspert Jane Alop. „Kampaania andis paljudele tõuke järele proovida, milline on enesetunne siis, kui ajule depressandina toimivat alkoholi mõnda aega üldse ei tarbi. Isegi kui pärast septembrit jätkatakse mõistlikus koguses alkoholi tarvitamist, on keha ja vaim kosunud ning inimesel on olemas kogemus mittejoojana. Loodame, et inimesed on alkoholivabast septembrikuust saanud innustust ka edaspidi vähem tarbida või jätkata alkovabalt.“

Kui kuu aega alkoholita olla ei suudetud, tuleks põhjuseid analüüsida ja nõu pidada spetsialistidega, alustada oleks mõistlik oma perearstist. Samuti on võimalik oma alkoholitarbimise hindamiseks läbi teha AUDIT-test, mille leiab veebilehelt www.alkoinfo.ee. Testi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon.

Kampaania „Septembris ei joo“ esindusnäod olid armastatud artistid Karl-Erik Taukar ja Kristel Aaslaid, kes jagasid oma kogemusi alkoholivabast kuust sotsiaalmeedia vahendusel. Alkoholi mittetarbimise tõttu säästetud raha annetas Kristel heategevusfondile Minu Unistuste Päev ja Karl-Erik SOS Lastekülale. Videokokkuvõtet Kristeli ja Karl-Eriku alkoholivabast kuust saab vaadata siit: https://www.facebook.com/septembriseijoo/videos/1688044287881953/

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarvitab alkoholi 83% täiskasvanud eestimaalastest. WHO hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eestis on alkoholi tarvitamine praegu veel oluliselt kõrgem: 2016. aastal tarvitati Eestis 8,3 liitrit absoluutset alkoholi iga elaniku kohta.

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

TAI: lapsevanem, hoia lapse noort aju alkoholi eest!

10. oktoober 2017, 11:17

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“, mis kutsub lapsevanemaid hoidma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni.

Kampaania on eelkõige suunatud 10–12aastaste laste vanematele ja selle eesmärk on neid julgustada lastele piire seadma, et noorte esmane alkoholitarbimise kogemus lükkuks võimalikult kaugele. Vanem võiks koos lapsega teha kokkuleppe, et enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei tarvita. Sarnane piiride seadmine toetab ka teismeeas tarvitatavate alkoholikoguste vähendamist. Lisaks annab kampaania värskeimaid teadmisi alkoholi mõjust noore aju arengule.

TAI vanemspetsialisti Triin Soku sõnul hakkavad just 10–12aastastel noortel tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga. „Mida varem noor inimene alkoholiga tutvust teeb, seda suurem on kahju tema vaimsele ja füüsilisele tervisele ning mõju edasisele elule,“ ütles Sokk. „Kuigi teismeline võib tunduda juba täiskasvanu moodi, toimub just selles vanuses eesmise ajukoore kõige kiirem areng. Samas määrab just aju selle osa areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on see kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.“

Uuringud on ka näidanud, et pooltest nooremalt kui 14aastaselt alkoholi tarvitama hakanud inimestest saavad tulevikus tõenäoliselt alkoholisõltlased. Alustades 21aastaselt või vanemalt on see tõenäosus vaid igal kümnendal.

Kuigi Eestis on näha alkoholitarvitamise vähenemist ja sama muster on ka noorte seas, oleme nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika riikidega võrreldes endiselt esirinnas alkoholi varajase proovimise ja purju joomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuselt. 11aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15aastasena juba enamik noortest. Reeglina jõutakse pärast proovimist üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamiseni.

Veebilehele www.tarkvanem.ee on koondatud lastevanemat toetavad videod ja artiklid. Sealt leiab infot aju ja alkoholi seoste kohta ja ka näpunäited, kuidas keerulistes olukordades käituda. Tarkvanem.ee lehel töötab kampaania ajal ka e-nõuandla, kus nõustaja vastab saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.

Lisainfo:

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee

„Aitäh, ema! Aitäh, isa!“

6. oktoober 2017, 17:19

Alustame esmaspäeval, 9. oktoobril taas teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“, mis kutsub lapsevanemaid kaitsma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni. Kampaania on 2016. aastal toimunud kampaania kordus.
Teavitus on eelkõige suunatud 10–12-aastaste laste vanematele. Selles vanuses hakkavad noortel tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga.
Kampaania eesmärk on, et lapsevanemad võtavad omaks idee, et selgelt kokkulepitud reeglid, mille kohaselt alkoholi enne täisealiseks saamist ei tarvitata, aitavad laste alkoholitarvitamist edasi lükata ja vähendada. Soovime kampaaniaga toetada lapsevanemate usku oma võimesse laste käitumist mõjutada ning seda ka teismeeas, kui tundub, et lapse elu mõjutavad nii paljud teised tegurid, mida ei ole alati võimalik kontrollida. Lisaks annab kampaania värskeimaid teadmisi alkoholi mõjust noore aju arengule.
Noorte alkoholitarvitamine ei ole paratamatu. Lapsevanemad saavad seda ära hoida kõige paremini siis, kui nad seavad selged piirid, et nende peres enne täiskasvanuks saamist ei jooda. Kokkulepe toimib juhul, kui laste ja vanemate vahel on toetavad ja usaldavad suhted, reegleid põhjendatakse ning arutatakse lapsega.
Kampaania kasutab nii teleklippe, välimeedia-, raadio- kui internetireklaami. Veebilehelt tarkvanem.ee leiab vanemlikke oskusi arendavad õppevideod ja informatiivsed videod alkoholi mõjust aju arengule ning alkoholiteemaliste artiklite sarja, mis toetavad lapsevanemaid piiride seadmisel ja probleemide mõistmisel.
Tarkvanem.ee lehel töötab kampaania ajal ka e-nõuandla, kus nõustaja vastab saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.
Teleklipp “Aitäh, ema!”
Teleklipp “Aitäh, isa!”
Manuses on välimeediaplakatite ja piilarite kujundused. Sama kujunduskeelt on järgitud ka veebibännerites.