Tervishoiutöötajate arv kasvas veidi enam kui protsendi võrra

19. oktoober 2017, 12:16

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89 protsenti neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aastal tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud lõplikust statistikast.

2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3 protsenti. Arstide arv kasvas 1, hambaarstide arv 1,5 ja õdede arv 1,6 protsenti.

Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257.

Eelmisel aastal oli Eestis keskmiselt üks perearst 1400 elaniku kohta. Tuhande elaniku kohta oli 2016. aastal 3,5 arsti ja 6,1 õde. Võrdluseks: Euroopa Liidu riikides oli tuhande elaniku kohta sama palju arste, kuid koguni 8,4 õde (2014. aasta andmed).

Tervishoiuvaldkonnas töötavad enamasti naised, kes moodustasid 89% tervishoiutöötajatest: 74% arstidest, 84% hambaarstidest ja 98% õdedest on naised. Tervishoiutöötajate keskmine vanus oli 47, arstidel 51, hambaarstidel 47 ja õdedel 45 aastat. Perearstid on keskmiselt 55 ja pereõed 47 aasta vanused.

80 protsendil terviseteenuse osutajatest oli vähem kui kümme töötajat. Kõige suuremad tervishoiuasutused on Tartu Ülikooli Kliinikum 3686, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 3339, Ida-Tallinna Keskhaigla 1921 ja Lääne-Tallinna Keskhaigla 1401 töötajaga. Tallinna Lastehaiglas oli töötajaid 521.

Tervishoiutöötajate statistika on avaldatud nii kõikide tervishoiuteenuste osutajate kui ka eraldi haiglavõrgu arengukava haiglate kohta. Andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi alajaotuses „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid, valides edasi „Tervishoiutöötajad“, haiglavõrgu arengukava haiglate andmetega valides „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ ja asutuste suurusega valides „Tervishoiuteenuse osutajad“.

Tervishoiutöötajate palga kasv aeglustus

18. oktoober 2017, 14:01

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Uuringu tulemused kajastavad seisu enne aprillikuus sõlmitud tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7 protsenti. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7 protsenti, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv märkimisväärselt suurem: arstide brutokuupalk kasvas siis ligi 10, õdedel 9,1 ning hooldajatel 14,6 protsenti.

Samal ajal ilmneb tervishoiuvaldkonnas selge lisatasude vähenemise tendents ja tunnipalk koos lisatasudega aastases võrdluses hoopis langes: arstidel 1,1, õendustöötajatel 3,2 ja hooldajatel 1,9 protsenti. Arstide tunnipalk oli 13,33, õendustöötajatel 6,48 ja hooldajatel 3,97 eurot.

Riigi keskmine palgakasv 2017.aasta I kvartalis oli tervishoiutöötajate palgakasvust kiirem, kasvades 5,7 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Arstide palgakasvu ületab see kolme protsendipunkti võrra, kuid endiselt on arstide palk 2,2 korda riigi keskmisest palgast kõrgem. Õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 69 protsenti.

Riigile kuuluvates ettevõtetes on tervishoiutöötajate palk ametigrupi keskmisest palgast kõrgem arstidel viiendiku võrra, õendustöötajatel 10 protsendi ja hooldajatel 6,5 protsendi võrra.

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.
Uuringu lühiülevaate leiab aadressilt https://intra.tai.ee//images/prints/documents/150830958386_Tervishoiutootajate_palk_2017.pdf

Tervishooiutöötajate palgauuringut viib Tervise Arengu Instituut läbi iga aasta märtsikuus.

Lisainfo:
Gea Otsa, avalike suhete juht
tel 5266464, e-mail gea.otsa@tai.ee

Septembris ei joo“ kampaaniaga lubas endale kaine kuu ligi 22 000 inimest

13. oktoober 2017, 13:17

Tänavu septembrikuus toimunud kampaanias „Septembris ei joo“ osales ligi 22 000 inimest, selgus järeluuringust.

Tervise Arengu Instituut (TAI) pani seni rahvaliikumisena toiminud kampaaniale õla alla esimest korda ja plaanib seda korrata ka järgmisel aastal. „Kõik vahel alkoholi tarbivad inimesed ei ole liigtarvitajad, kuid alkoholivaba elu kogemus neist suurel osal puudub,“ ütles TAI ekspert Jane Alop. „Kampaania andis paljudele tõuke järele proovida, milline on enesetunne siis, kui ajule depressandina toimivat alkoholi mõnda aega üldse ei tarbi. Isegi kui pärast septembrit jätkatakse mõistlikus koguses alkoholi tarvitamist, on keha ja vaim kosunud ning inimesel on olemas kogemus mittejoojana. Loodame, et inimesed on alkoholivabast septembrikuust saanud innustust ka edaspidi vähem tarbida või jätkata alkovabalt.“

Kui kuu aega alkoholita olla ei suudetud, tuleks põhjuseid analüüsida ja nõu pidada spetsialistidega, alustada oleks mõistlik oma perearstist. Samuti on võimalik oma alkoholitarbimise hindamiseks läbi teha AUDIT-test, mille leiab veebilehelt www.alkoinfo.ee. Testi on välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon.

Kampaania „Septembris ei joo“ esindusnäod olid armastatud artistid Karl-Erik Taukar ja Kristel Aaslaid, kes jagasid oma kogemusi alkoholivabast kuust sotsiaalmeedia vahendusel. Alkoholi mittetarbimise tõttu säästetud raha annetas Kristel heategevusfondile Minu Unistuste Päev ja Karl-Erik SOS Lastekülale. Videokokkuvõtet Kristeli ja Karl-Eriku alkoholivabast kuust saab vaadata siit: https://www.facebook.com/septembriseijoo/videos/1688044287881953/

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarvitab alkoholi 83% täiskasvanud eestimaalastest. WHO hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eestis on alkoholi tarvitamine praegu veel oluliselt kõrgem: 2016. aastal tarvitati Eestis 8,3 liitrit absoluutset alkoholi iga elaniku kohta.

Kampaaniat „Septembris ei joo“ rahastati Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

TAI: lapsevanem, hoia lapse noort aju alkoholi eest!

10. oktoober 2017, 11:17

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“, mis kutsub lapsevanemaid hoidma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni.

Kampaania on eelkõige suunatud 10–12aastaste laste vanematele ja selle eesmärk on neid julgustada lastele piire seadma, et noorte esmane alkoholitarbimise kogemus lükkuks võimalikult kaugele. Vanem võiks koos lapsega teha kokkuleppe, et enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei tarvita. Sarnane piiride seadmine toetab ka teismeeas tarvitatavate alkoholikoguste vähendamist. Lisaks annab kampaania värskeimaid teadmisi alkoholi mõjust noore aju arengule.

TAI vanemspetsialisti Triin Soku sõnul hakkavad just 10–12aastastel noortel tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga. „Mida varem noor inimene alkoholiga tutvust teeb, seda suurem on kahju tema vaimsele ja füüsilisele tervisele ning mõju edasisele elule,“ ütles Sokk. „Kuigi teismeline võib tunduda juba täiskasvanu moodi, toimub just selles vanuses eesmise ajukoore kõige kiirem areng. Samas määrab just aju selle osa areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on see kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.“

Uuringud on ka näidanud, et pooltest nooremalt kui 14aastaselt alkoholi tarvitama hakanud inimestest saavad tulevikus tõenäoliselt alkoholisõltlased. Alustades 21aastaselt või vanemalt on see tõenäosus vaid igal kümnendal.

Kuigi Eestis on näha alkoholitarvitamise vähenemist ja sama muster on ka noorte seas, oleme nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika riikidega võrreldes endiselt esirinnas alkoholi varajase proovimise ja purju joomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuselt. 11aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15aastasena juba enamik noortest. Reeglina jõutakse pärast proovimist üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamiseni.

Veebilehele www.tarkvanem.ee on koondatud lastevanemat toetavad videod ja artiklid. Sealt leiab infot aju ja alkoholi seoste kohta ja ka näpunäited, kuidas keerulistes olukordades käituda. Tarkvanem.ee lehel töötab kampaania ajal ka e-nõuandla, kus nõustaja vastab saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.

Lisainfo:

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 | gea.otsa@tai.ee

„Aitäh, ema! Aitäh, isa!“

6. oktoober 2017, 17:19

Alustame esmaspäeval, 9. oktoobril taas teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!“, mis kutsub lapsevanemaid kaitsma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni. Kampaania on 2016. aastal toimunud kampaania kordus.
Teavitus on eelkõige suunatud 10–12-aastaste laste vanematele. Selles vanuses hakkavad noortel tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga.
Kampaania eesmärk on, et lapsevanemad võtavad omaks idee, et selgelt kokkulepitud reeglid, mille kohaselt alkoholi enne täisealiseks saamist ei tarvitata, aitavad laste alkoholitarvitamist edasi lükata ja vähendada. Soovime kampaaniaga toetada lapsevanemate usku oma võimesse laste käitumist mõjutada ning seda ka teismeeas, kui tundub, et lapse elu mõjutavad nii paljud teised tegurid, mida ei ole alati võimalik kontrollida. Lisaks annab kampaania värskeimaid teadmisi alkoholi mõjust noore aju arengule.
Noorte alkoholitarvitamine ei ole paratamatu. Lapsevanemad saavad seda ära hoida kõige paremini siis, kui nad seavad selged piirid, et nende peres enne täiskasvanuks saamist ei jooda. Kokkulepe toimib juhul, kui laste ja vanemate vahel on toetavad ja usaldavad suhted, reegleid põhjendatakse ning arutatakse lapsega.
Kampaania kasutab nii teleklippe, välimeedia-, raadio- kui internetireklaami. Veebilehelt tarkvanem.ee leiab vanemlikke oskusi arendavad õppevideod ja informatiivsed videod alkoholi mõjust aju arengule ning alkoholiteemaliste artiklite sarja, mis toetavad lapsevanemaid piiride seadmisel ja probleemide mõistmisel.
Tarkvanem.ee lehel töötab kampaania ajal ka e-nõuandla, kus nõustaja vastab saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.
Teleklipp “Aitäh, ema!”
Teleklipp “Aitäh, isa!”
Manuses on välimeediaplakatite ja piilarite kujundused. Sama kujunduskeelt on järgitud ka veebibännerites.