Uus ja tasuta käsiraamat „VEPA kodu“ aitab vanematel arendada laste sotsiaalseid oskusi

8. mai 2018, 12:28

Täna avaldas Tervise Arengu Instituut (TAI) lastevanematele mõeldud käsiraamatu
„VEPA kodu“, mis toetab vanemaid lapse sotsiaalsete oskuste arendamisel kodus.
Raamat on elektrooniliselt kättesaadav tasuta veebilehel veebikeskkonnas
https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018

TAI VEPA programmi projektijuhi Anita Baumbachi sõnul on raamat eeskätt mõeldud
neile vanematele, kelle lapse klassis kasutatakse VEPA käitumisokuste mängu
metoodikat, ent kasulikke nõuandeid ja elemente igapäevaseks eluks leiavad raamatust
kõik emad-isad-vanavanemad.

„VEPA mõju laste heaolule on koolikeskkonnas põhjalikult uuritud ja hinnatud ning
tulemused on muljetavaldavad. Kolme kuuga vähenevad käitumis- ja emotsionaalsed
probleemid ning suureneb kaaslastega arvestamine ja üksteise toetamine. VEPA
pikaajalisem mõju on aga laste emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskuste areng, mis
ennetavad sõltuvuste teket noorukieas,“ ütles Baumbach. „Sarnaseid tulemusi on
võimalik saavutada ka kodus, toetades VEPA abil lapse igapäevaseid tegevusi ja
õppimist.“

Metoodika kasutamine kodus aitab lapsel harjutada püsivust, paremini toime tulla
tugevate tunnetega, arvestada rohkem pereliikmetega ja kujundada terviklikku
minapilti. Nii saab lapsevanem toetada lapse positiivset arengut. VEPA vanemaraamat
selgitabki, kuidas seda lihtsate võtete abil ja mänguliselt teha.

„VEPA metoodikat sobib kasutada ka siis, kui silmnähtavaid probleeme pole. Ent
raamat annab nõuandeid, mida teha näiteks siis, kui lapsel on keeruline end ühelt
teiselt tegevusele ümber lülitada, kui on probleeme madala enesehinnanguga või kui
laps ei suuda kontrollida oma valju häält,“ tõi Baumbach näiteid.

VEPA on rahvusvaheliselt tõenduspõhine metoodika, mis lihtsustab õpetaja tööd ja
parendab õpilaste igapäevaelu. Programmi vahetu eesmärk on õpilaste sotsiaalsete
oskuste arendamine ning positiivse ja toetava õpikeskkonna loomine. Metoodika mõjul
vähenevad õpilaste käitumisprobleemid, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäireid ning
vägivaldne ja agressiivne käitumine; see-eest paranevad õpiedukus ja prosotsiaalne
käitumine (st hoolimine teiste inimeste tunnetest, oma asjade jagamine, abivalmidus,
lahkus jms) ning sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus, eneseregulatsioon). Nii
tõuseb õpilaste kohanemisvõime ja nad oskavad erinevates olukordades paremini toime
tulla.

Eestis on VEPA metoodika kasutusel alates 2014. aastast. Metoodika on Eesti oludele
kohandatud ja kättesaadav nii eesti kui vene keeles kõikides Eesti maakondades. VEPA
metoodikat on katsetanud üle 170 õpetajat enam kui 80 koolis. Selle aja jooksul
jõudsid VEPA mänguga tutvuda enam kui 3500 õpilast.

Programmi viiakse ellu Siseministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetusel.

Loe raamat „Vepa kodu“ siin https://issuu.com/vepametoodika/docs/vepa-kodu-issuu_2018

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut | Tel: +372 6593810, +372 5266464 |
gea.otsa@tai.ee margus.irv@tai.ee

Esimese kuuga andis geenipoovi ligi 11 000 inimest

3. mai 2018, 22:28

Esimese kuu jooksul ehk aprillis andis geeniproovi 10 654 inimest, 36 344 inimest on
veebilehel www.geenidoonor.ee digitaalselt allkirjastanud
nõusoleku geeniproovi loovutamiseks.

Eesti Geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul on geeniproovide kogumine
alanud sujuvalt. „Esimestel päevadel tekkis siin-seal vereandmisel järjekordi, kuid
nüüd on kõikides verevõtukohtades võimalik oma geeniproov ära anda minimaalse
ooteajaga. Verevõtukohtade töö on korraldatud ladusalt ja enamasti ei tule üldse
oodata,“ ütles Allik. „Tuletame nüüd kõigile nõusoleku veebis juba allkirjastanud
inimestele meelde, et geenidoonoriks saamiseks tuleb ka reaalselt vereproov anda ja
nüüd on selleks õige aeg.“

Geeniproovi saab loovutada suuremates haiglates ja tervisekeskustes ning SYNLABi
laborites üle Eesti, täpse ja pidevalt täieneva nimekirja verevõtukohtadest koos
lahtiolekuaegadega leiab veebilehelt www.geenidoonor.ee<http://www.geenidoonor.ee>.
Geeniproovi andmiseks ei pea enamasti eelnevalt registreeruma, tuleb lihtsalt
verevõtukoha avamise ajal kohale minna. Kogu protseduur võtab aega mõned minutid.

Geeniproovi jaoks võetakse inimeselt veenist ühe katsutiga 6 ml verd. Oluline on, et
geenidoonor on eelnevalt allkirjastanud nõusolekuvormi, mida saab teha samuti
veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee<http://www.geenidoonor.ee>.
Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem
liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.

Vabariigi Valitsus otsustas möödunud aasta lõpul anda hoogu personaalmeditsiini
arendamisele Eestis ning eraldas 2018. aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti
geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi ühisele
geeniprojektile. Projekt viiakse ellu inimgeeniuuringute seaduse alusel. Projekti
eesmärk on sel aastal koguda kuni 100 000 inimese geeniproovid ja koostada nende
põhjal individuaalsed geenikaardid geeniandmete edaspidiseks sidumiseks tervise
infosüsteemiga.

Möödunud nädalal kinnitatud riigieelarvestrateegia leppis valitsus kokku, et
personaalmeditsiini arendamiseks, sh teadustööks, geeniandmete toomiseks tervise
infosüsteemi, arstidele mõeldud otsustustoe väljatöötamiseks ja arstide
koolitamiseks eraldatakse järgmise nelja aasta jooksul 20 miljonit eurot.

Lisainfo
Geenivaramu: Annely Allik, tel 5029979, e-mail
annely.allik@ut.eeannely.allik@ut.ee>
Tervise Arengu Instituut: Gea Otsa, tel 5266464, e-mail
gea.otsa@tai.ee