Alkoholi ostmisel on dokumendi küsimise tase paranenud

14. juuli 2016, 13:13

Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et dokumenti on hakatud sagedamini küsima, eriti just kange alkoholi ostmisel. Ka on vähenenud erinevus maa- ja linnakaupluste vahel.

Testostlemine viidi sel suvel läbi kolmandat korda, enne seda 2014. aastal. Kui siis küsiti noortelt vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26 protsendil ostudest), siis sel suvel keskmiselt 45 protsendil ostudest. Noormeestelt ja neidudelt küsiti dokumenti enam-vähem võrdselt.

Uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk märkis, et kange alkoholi puhul pööratakse dokumendi küsimisele rohkem tähelepanu kui lahja alkoholi ostmisel. „Lahjade jookide ostmisel küsiti dokumenti 44 protsendil ostudest ning kangete alkohoolsete jookide ostmisel 64 protsendil ostudest.“

Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides – 65 protsendil ostudest. „Kõige vähem aga tanklates – 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides – 41 protsendil ostudest,“ lisas Sokk. Asulatüübiti (pealinn, muu linn, maakoht) tema sõnul dokumendi küsimise osas suuri erinevusi ei esinenud, küll aga oli vahe olemas 2014. aastal – siis küsiti dokumenti linnades (v.a. Tallinn) 35 protsendil ostudest ja maal 19 protsendil ostudest.
Võrreldes 2014. aastaga on Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Viru regiooni näitaja märgatavalt paranenud, Lääne-Eesti ja Tartu näitajad on samad. Kui näiteks Põhja-Eestis küsiti alkohoolse joogi ostmisel dokumenti 53 protsendil ja Lõuna-Eestis 65 protsendil ostudest, siis Lääne-Eestis vaid 29 protsendil ostudest. „Kuna eelmises uuringus ei olnud üheski regioonides dokumendi küsimise näitaja eriti kõrge, siis nüüd, kui asjad on paranenud, torkab Lääne-Eesti erinevus eriti silma,“ märkis Sokk.
Vanemspetsialist lisas, et kuigi testostlejad olid kõik samas vanusevahemikus, olid individuaalsed erinevused dokumendi küsimisel üsna suured, jäädes vahemikku 25–74 protsenti. „Seega saab täheldada, et dokumendi küsimise sagedust mõjutab ka konkreetne testostleja ning kuivõrd hinnatakse teda alaealiseks,“ lausus Sokk. „Tegelikult ei pea teenindaja olema suuteline hindama, kas alkoholi ostev inimene on 17- või 18aastane, vaid ta peaks olema suuteline küsima dokumenti ka 25aastaselt või vanemalt inimeselt ning seda sama enesestmõistetavusega nagu küsitakse kaupluse kliendikaarti.“
Testostlemise eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel poest alkoholi kätte saada ning protsessi käigus mõista, miks dokumenti ei küsita. Seejärel saab nii müügikohti kui ka teenindajaid toetada, koolitada ning panna neid mõistma, miks peaks noorelt dokumenti küsima ja kuidas seda võimalikult konfliktivabalt teha.
Triin Soku hinnnagul ei saa paranenud näitajaid vaadates veel öelda, et kogu töö on nüüd tehtud. „Tulemustele on kindlasti kaasa aidanud ettevõtjate endi poolt teemale tähelepanu pööramine, teenindajate koolitamine ning ka üldsuse teavitamine. Samuti on Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete kohalike omavalitsustega suunanud nii lastevanemaid, ettevõtjaid kui kogukonnas aktiivseid inimesi pöörama rohkem tähelepanu alaealistele alkoholi kättesaadavuse piiramisele.“
Testostlemises osales kokku 12 noort vanuses 18-19 aastat, kes tegid üle Eesti erineva suurusega poodides kokku 258 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadusandlust.
Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust

11. juuli 2016, 15:37

Täna, 11. juulil algava turvaseksiteemalise kampaaniaga tuletab Tervise Arengu Instituut (TAI) meelde kondoomi kasutamise tähtsust. Kampaania rõhutab mõlema poole võrdset vastutust turvalise seksuaalelu eest ning on suunatud 18-25aastastele noortele.
Kooli lõpetamise ja perekonna loomise vahele jääb periood, mil noortel on kõige enam partnereid, sealhulgas kaitsmata vahekordi juhuslike partneritega ning võetakse enim riske seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI), sealhulgas HIVi osas.
Suve hakul avaldatud Tervise Arengu Instituudi seksuaaltervise uuringust selgus, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid juhusuhetes on jätkuvalt kõrge nende osakaal, kes järjepidevalt kondoomi ei kasuta. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24aastastest ning 39 protsenti 25–29aastastest.
Uuring tõi positiivse muutusena välja ka hilisema seksuaaleluga alustamise: 14–15aastaste seas on vähenenud seksuaalvahekorra kogemustega noorte osakaal. Samuti näitavad andmed partnerite arvu vähenemist, eriti paistab see silma 16–18- ja 19–24aastaste hulgas. Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: keskmine partnerite arv on suurim 14–15aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel – 2,1 ning väikseim 25–29aastastel – 1,5.
Noored, kellel on nii püsi- kui ka juhupartner(-id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama kui need, kellel on vaid juhupartner(-id). Noormeestel on võrreldes tütarlastega rohkem põhjendusi kondoomi mittekasutamiseks: kondoom on ebamugav ja vähendab mõnutunnet, leiab 35 protsenti noormeestest ja 15 protsenti neidudest vanuses 19-24.
„Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmisi elus alati ei rakendata,“ sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel. „Seetõttu julgustame läbi kampaania noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama! Kartes jääda partneri ees naerualuseks, riskeeritakse tegelikult nii enda kui oma partneri tervisega.“
Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste infektsioonide suhtes testinud. „Kondoomist loobumise põhjus on turvatunne, mitte kalkuleeritud riski hindamine,“ märkis vanemteadur. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. „Usalduslikus suhtes tuleb lisaks endale tähtsaks pidada ka partnerit. Kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on testitud.“
Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest. Praegu on meil HIV-i diagnoositud ligi 9400 korral, kuid diagnoositud nakatunute arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnatakse, et kokku võib Eestis olla kuni 11 000 HIV-i nakatunud inimest. Teistest STLI-dest diagnoositakse Eestis Terviseameti andmetel kõige enam klamüdioosi, vähem gonorröad ja genitaalherpest.
Veebilehelt www.hiv.ee leiab hulga kasulikku infot, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Suur hulk uuringuid kinnitab, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Ka see, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida, aitab turvalisemale seksuaalkäitumisele kaasa. Lisaks kinnitavad uuringud, et need paarid, kes omavahel avatumalt seksist räägivad, on rohkem rahul ka oma suhtega.
Tervise arengu instituudi kampaania kestab augusti lõpuni: kinodes ja internetis levivad videoklipid, kaasa aitab välimeedia ning internet. Kampaania materjalid on nii eesti kui vene keeles.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee.