Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt ideid, kuidas suurendada köögiviljade söömist

19. september 2016, 12:55

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi loovtööde konkursile „Söögivahetund“, kuhu on oodatud nende ideed ja nägemus sellest, kuidas panna noored senisest enam köögivilju sööma.
„Joonistuste või videote tegemisel võiksid õpilased mõelda, milliseid muutusi kool saaks või võiks teha, et köögiviljad oleksid kättesaadavad ja nendest valmistatud toidud isuäratavad ning maitsvad,“ lausus instituudi projektijuht Käroliin Andrejeva. „Samuti tuleks mõelda, mis on need tegurid, mis paneksid õpilasi endid või nende kaasõpilasi senisest enam köögivilju sööma.“
Andrejeva märkis, et teadlikkus köögiviljade olulisusest on noortel olemas, kuid põnev on näha, mis lahendusi pakutakse, et see teadmine ka reaalselt ellu viia.
Konkursil saavad osaleda õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid, parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler.
Loovtööde konkurss „Söögivahetund“ toimub 10. korda. Konkursi eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolisööklatele ja tervislikule toitumisele koolis.
Eelmine aasta, mil konkursi alateema oli „Disaini oma koolisöökla“, tõi kokku osalema 328 loovtööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.
Tööde esitamise tähtaeg on 21. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 16. novembriks.Täpsem konkursiinfo on aadressil http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Vanemakoolituste programm „Imelised aastad“ laieneb üle Eesti

15. september 2016, 10:57

2014. aasta oktoobris startinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ pilootprojekt alustab sügisel viiendat etappi ning laiendab koolitusi uutesse omavalitsustesse üle Eesti.
Koolitusprogrammi viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös kohalike omavalitsustega. Koolituste korraldamise konkursile laekus 21 sooviavaldust, mille hulgast valiti septembrist kuni 2017. a veebruarini kestvasse etappi kokku 16 omavalitsust.
„Soovisime laiendada programmi piirkondlikku katvust ja anda võimaluse ka väiksematele omavalitsustele, seetõttu jäid vanemlusprogrammi kahes eelnevas etapis osalenud viis linna – Tallinn, Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu ja Võru – koolituste korraldamise konkursist seekord välja,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.
Koolitusi läbi viima valiti kohalikest omavalitsustest Haljala, Viljandi, Orissaare, Keila, Kuressaare, Kohila, Saku, Tamsalu, Põltsamaa, Võru vald, Antsla, Võhma, Narva, Sillamäe, Tapa ja Kunda. Kokku korraldatakse neli vene- ja 12 eestikeelset koolitust. Lapsevanemaid kutsutakse koolitusele kohaliku lastekaitsetöötaja või lasteaedade-koolide kaudu.
„Imelised aastad“ (ingl k The Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mida on rakendatud juba ligi 30 riigis. “Imelised aastad” koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja muud sotsiaalsed probleemid.
„Tegemist ei ole lihtsalt koolitusprogrammiga, vaid seda võib nimetada laiemalt sotsiaalprogrammiks, sest programmi raames tegelevad grupijuhid vanematega ka individuaalselt,” lisas Kasvandik. „Koolitussessioonide vahepeal võetakse ühendust iga koolitusel osaleva perega, küsitakse, kuidas läheb uute oskuste rakendamisega, ja püütakse üheskoos leida lahendusi just selle vanema ja lapse suhtes esinevatele probleemidele.”
Uuringud üle maailma on tõendanud programmi positiivset mõju vanemate ning laste oskuste ja käitumise muutumisele ning vaimsele tervise paranemisele. Ka Eestis tehtud pilootkoolituste mõju-uuringutest selgus, et kui enne koolituse algust kuulus 57 protsenti lastest vanemate antud hinnangute alusel probleemse käitumisega gruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 16 protsenti ehk 3,5 korda madalam ning pool aastat pärast koolitust 12 protsenti ehk lausa neli korda madalam. Kui enne koolituse algust märkis 48 protsenti lapsevanematest, et lapse käitumine tekitab nendes stressi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 12 protsenti.
2016. a suve seisuga oli Eestis koolituse läbinud 362 lapsevanemat (15 eesti- ja 20 venekeelset gruppi). Pilootperioodil kuni märtsini 2017 läbib koolituse üle 500 lapsevanema.
Tagasiside põhjal on osalejad olnud koolitamisviisiga rahul ja soovitaksid koolitust kindlasti ka teistele lastevanematele. Täpsem ülevaade koolituste põhitulemustest on leitav siit.
Tõenduspõhise vanemlusprogrammi pilootprojekt toimub Eestis 2013.–2017. a Euroopa Majandus-piirkonna toetusprogrammi „Riskilapsed ja -noored” raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee