HIV-i levik Eestis on stabiliseerunud, kuid püsib endiselt kõrge

27. aprill 2016, 13:01

Uute diagnoositud HIV-i juhtude analüüs näitab, et viiruse levik Eestis on stabiliseerunud, kuid kõrgel tasemel. Oluliselt on aga kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, samuti diagnoosi saanute keskmine vanus nii meeste kui naiste seas.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul näitab seksuaalsel teel HIV-i nakatumise kasv seda, et epideemia on süstijate ringist välja murdmas. „HIV epideemia ohustab rahva tervist ning seetõttu peame olukorda otsustavalt sekkuma ning võtma eesmärgiks vähendada uute HIV juhtude arvu poole võrra,“ rõhutas minister.

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüüteli sõnul nakkuse heteroseksuaalne levik kasvanud eriti naiste ja vanemate kui 34-aastaste seas. „Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIV-i levimus stabiilne, kuid nakkuse levik ei ole siiski lakanud. Tõusnud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv,“ lisas Rüütel. „Mis puudutab HIV-testimise üldist taset, siis seda võib Eestis hinnata väga heaks. Küll aga oleks vajalik paremini suunata testimist neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud.“

Tänavu esimeses kvartalis on sotsiaalministeerium käivitanud mitmeid uusi tegevusi HIV ennetuseks. Alates sellest aastast on riigieelarvest lahendatud HIV-ravimite kättesaadavus vastavalt patsientide vajadusele ning loodud konkreetne plaan HIV-epideemiaga võitlemiseks, mille jaoks on riigieelarvest aastateks 2017–2020 taotletud lisaraha. Lisaks on sotsiaalministeeriumil koostöös haigekassaga koostamisel HIV ravijuhend, millesse on plaanis kaasata kõik selle valdkonna oluliste institutsioonide esindajad. Ravijuhendi eesmärk on tagada HIV-nakkuse võimalikult varajane diagnoosimine, raviga alustamine ja ravi järjepidevus.

Samuti on sotsiaalministeeriumil koostöös Ida-Virumaa perearstidega plaanis läbi viia HIV testimise pilootprojekt, mille käigus testitakse kõiki projektis osalevate perearstinimistute 16-59-aastaseid patsiente. „HIV-testimisest võiks tulevikus saada perearsti igapäevatöö osa,“ ütles minister Ossinovski.

2015. aastal diagnoositi Eestis 270 uut HIV-i nakatunut, mis teeb 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Uute juhtude arvu poolest on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esimesel kohal.

Ülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis 2000-2015 on kokku pandud terviseameti, tervise arengu instituudi ja sotsiaalministeeriumi andmetel ning erinevate teadusartiklite ja rahvusvaheliste väljaannete põhjal.

2015. aastaga lõppes HIV-i ja AIDS-i senine riiklik strateegia, mille kohta on tellitud lõpphindamine eesmärgiga hinnata HIV ennetuses seniste tegevuste efektiivsust ning eesmärkide ja indikaatorite täitmist. Raporti valmimise tähtaeg on 2016. aasta juuli algus. Tulemuste põhjal kavandab riik järgnevaid samme viiruse leviku ennetuseks.

Ülevaade on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/363

 

 

Uus alkoholi liigtarvitamist ennetav sotsiaalkampaania kutsub üles vähema alkoholiga pidutsema

18. aprill 2016, 15:02

Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaaniaga „Vähem alkoholi = rohkem elu“, mis pakub inspiratsiooni kuidas vähema alkoholiga vaba aega veeta.

„Levinud on arvamus, et alkohol aitab suhtlemisele kaasa, samas ei taheta teadvustada seda, kuidas alkohol võib käitumist negatiivselt mõjutada ning seetõttu suhteid või mainet rikkuda,“ ütles Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Lisaks, kui ärevust ja igavust pidevalt alkoholi abil lahendada ei õpigi inimene kunagi enesekindlalt suhtlema või loovalt põnevaid tegevusi ette võtma“.

Ta lisas, et kahjuks tunnevad paljud inimesed, kes on otsustanud vähem juua, sotsiaalset survet. „Mittejoomine vajaks justkui põhjendust. Soovitame mõnikord teha eksperiment – proovida kuidas on koosviibimistel olla vähema alkoholiga ja panna tähele, mis on erinev,“ lausus Ülesoo. 

Et inimestele uutmoodi kogemusi pakkuda, tuuritab kampaania raames mööda Eestit ringi tasuta elamuspark. Üritustel on vinged atraktsioonid: oma võimeid saab proovile panna surfilaua rodeol, virtuaalse reaalsuse mängudes või sooritades 9 meetri kõrguselt pöörase hüppe õhkpatja. Toimub ka inimlauajalgpalli turniir. Kogu tegevust juhib Daniel Levi Viinalass ning õhtu naelaks on ansambel Würffeli kontsert. Osalejate vahel loositakse välja ohtralt auhindu – peavõiduks on bowlingust, seikluspargi ja veekeskuse külastusest koosnev elamuspakett.

„Rohkem elu“ elamuspark on avatud 30. aprillil Tartus Raekoja platsil, 6. mail Pärnus Martensi väljakul ja 13. mail Tallinnas Vabaduse väljakul. Üritustele sissepääsemise tingimuseks on kaine olek.

Kuigi Eesti ühiskonnas üldiselt on alkoholitarvitamise tase väga kõrge ja alkoholi tarvitatakse tihti suurtes kogustes, eesmärgiga ennast purju juua, on siiski positiivse trendina võimalik välja tuua, et 18-29aastaste noorte hulgas on tugevalt tõusmas nende osakaal, kes alkohoolseid jooke ei joo. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli neid 2012. aastal 14 protsenti, siis 2014. aastal juba 27 protsenti. See tähendab, et iga neljas noor ei soovi alkoholi tarvitada.

„Koosviibimised ja meelelahutus ei pea tähendama purjus olemist ning huvitavaid tegevusi saab nautida ka muud moodi. Kõige parem viis uusi harjumusi omandada on läbi kogemuse ning seetõttu keskendume seekordses kampaanias mitte ainult kommunikatsioonile, vaid tahame pakkuda inimestele teistmoodi elamusi – tutvustame uut formaati, kus peol alkoholi pole ja ka ilma selleta on võimalik kogeda, et on lõbus,“ sõnas Ülesoo.

Kampaania veebilehel www.alkoinfo.ee saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 53 022 737, maris.jakobson@tai.ee.

 

Suitsuprii Klassi programmi lõpetas suitsupriina 84 protsenti alustanutest

13. aprill 2016, 13:20

Kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi Suitsuprii Klass lõpetas sel aastal suitsuvabana 768 klassi ehk 84 protsenti kõikidest alustanud klassidest.

Oktoobris 2015 liitus Tervise Arengu Instituudi korraldatava ennetusprogrammiga 911 põhikooliklassi kokku 209 koolist. Alustanud õpilaste arv oli 15 395. Instituudi spetsialist Minni Saapari sõnul on see väga hea tulemus. „Kuigi tänavu oli programm esimest korda suunatud ainult 4.-9. klassidele, osales selles rohkem klasse ja õpilasi kui varasemalt, mil programmis olid ka gümnaasiumiklassid“.

Ka edukalt lõpetanute protsent on jäänud sama kõrgeks – eelmisel aastal jäi suitsupriiks samuti 84 protsenti alustanud klassidest.

Kõige enam ennetusprogrammis osalejaid oli 5.–7. klasside hulgas, keda oli kokku 69 protsenti osalejatest.

Ennetusprogrammi edukalt läbinud klasside vahel loosis Tervise Arengu Instituut välja 18 rahalist peapreemiat väärtuses 270 eurot ning sel aastal esmakordselt ka viis lisapreemiat samas väärtuses. Preemiat saab iga klass kasutada ühise matka, ekskursiooni, muuseumikülastuse või muu toreda ettevõtmise läbiviimiseks.

Auhinna võitnud klassid maakondade/linnade kaupa:

Tallinn – Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 7.b klass

Harju maakond – Jüri Gümnaasiumi 5.a klass

Tartu linn – Tartu Tamme Kooli 6.a klass

Tartu maakond – Rõngu Keskkooli 6. klass

Narva – Narva Soldino Gümnaasiumi 5.c klass

Ida-Viru maakond – Aseri Kooli 4.a klass

Järva maakond – Paide Gümnaasiumi 8.b klass

Hiiu maakond – Emmaste Põhikooli 9. klass

Pärnu maakond – Raeküla Kooli 6.b klass

Põlva maakond – Kauksi Põhikooli 4. klass

Saare maakond – Kuressaare Gümnaasiumi 6.c klass

Lääne-Viru maakond – Tapa Vene Põhikooli (alustas Tapa Vene Gümnaasiumi nime all) 5.a klass

Jõgeva maakond – Kiigemetsa Kooli 5. klass

Viljandi maakond – Kesklinna Kooli 5.c klass

Rapla maakond – Kivi-Vigala Põhikooli 7. klass

Võru maakond – Võru Kreutzwaldi Kooli 5.d klass

Lääne maakond – Haapsalu Nikolai Kooli 9. klass

Valga maakond – Riidaja Põhikooli 5.+6. klass

 

Viis juhuvalikuga võitjat:

Tallinna 21. Kooli 8.c klass

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 7. klass

Aseri Kooli 8.b klass

Vara Põhikooli 5. klass

Tartu Veeriku Kooli 8.a klass

 

Sel aastal oli uuendusena võimalik osaleda kahe vaheülesande lahendamisel. Nendeks olid pildi tegemine koos klassi ja Suitsuprii konkursi plakatiga ning tubakavastase sisuga video tegemine. Kokku saadeti Tervise Arengu Instituuti 512 fotot-videot.

Vaheülesande võitjad loositi välja märtsi alguses ja auhinnad väärtuses 270 eurot ühisürituse korraldamiseks said Kiviõli Vene Kooli 8.b klass, Türi Põhikooli 5.b klass ja Kihelkonna Kooli 9. klass.

Ennetusprogrammi eesmärk on toetada tubakavaba elustiili ja tunnustada mittesuitsetamist. Programmis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodi, oktoobrist aprillini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi õpilased tarvitada ka muid suitsuvabu tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.

Eestis viidi ennetusprogrammi läbi 14. korda. Ennetusprogramm sai 1989. aastal alguse Soomest. 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Keskkonnaamet kutsub Avastusrajale seiklema

11. aprill 2016, 13:18

Keskkonnaamet kutsub südamekuu ja rahvusvahelise õuesõppepäeva puhul õpilasi ja õpetajaid klassiruumist välja loodusse liikuma ja oma kodukohta avastama, kasutades selleks uut digitaalset õppevahendit Avastusrada.

11.–17. aprillil on enamikus Eesti maakonnakeskustest avatud vähemalt üks Keskkonnaameti loodud interaktiivne matkarada, mille läbimist toetab nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus. Avastusrada võimaldab avastusõppe ja praktilise tegevuse kaudu lõimida loodusteadusi ja humanitaaraineid ning tutvustada huvilistele piirkonnaga seotud loodust, kultuuri ja ajalugu.

Igal matkarajal on 15 kontrollpunkti, kus osalejad saavad oma teadmisi ja oskusi proovile panna ning omandada uut infot kodulinna loodus- ja kultuuriobjektide kohta. Rajad on keskmiselt 6 km pikad ning nende läbimiseks kulub u poolteist tundi. Avastusraja kontrollpunktide edukate läbijate vahel loosib Keskkonnaamet aprillikuu lõpus välja auhinnad.

„Avastusrajale on oodatud seiklema 6.–12. klasside kuni kolmeliikmelised meeskonnad, kes peavad igas kontrollpunktis vastama mõnele küsimusele. Ülesanne avaneb nutirakendusest alles siis, kui mängijad on jõudnud rajal vastava punkti juurde. Igal rajal on oma eripärad, ent neid kõiki seob ühtseks tervikuks eesmärk tekitada matkajates huvi meid ümbritseva keskkonna tuleviku vastu,“ selgitab Liisi Mäeumbaed, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist.

Raja läbimiseks tuleb end registreerida mängijana mängukeskkonna veebilehel www.avastusrada.ee. Lehel saab valida meelepärase linna või piirkonna. Soovides osaleda auhinnaloosis, tuleks valida rada, millel on viide Keskkonnaametile ning märge „Avastusrada 2016“. Õpetajatele on Keskkonnaamet ette valmistanud ka metoodilise juhendi (vt http://keskkonnaamet.ee/public/Avastusraja_metoodiline_juhend.pdf), mis aitab Avastusraja õppekäiku paremini ette valmistada.

Õppevahend Avastusrada on nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus, mille abil saab luua õues läbitavaid interaktiivseid radu ja see loodi möödunud aastal Keskkonnaameti ja Tallinna Ülikooli koostöös. Projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keskkonnahariduse arendamine“.

Avastusradade loomisel andsid oma panuse Tallinna Ülikooli teadlased, Tartu Keskkonnahariduse Keskus,  Hiiu, Järva, Jõgeva, Rapla ja Valga maavalitsused, Hiiu-, Järva- ja Valgamaa tervisenõukogud, Hiiu vald ning Kohtla-Järve Linnavalitsus.

Lisainfo:

Liisi Mäeumbaed

Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

e-post liisi.maeumbaed@keskkonnaamet.ee

telefon 5694 5943

Iga viies veredoonor loovutas verd esmakordselt

6. aprill 2016, 10:22

Eelmisel aastal loovutasid 34 640 doonorit 59 013 korral verd, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas 2015. aastal verd 5960 inimest, moodustades 17 protsenti kõikidest veredoonoritest.

Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5 protsenti, sh esmaste doonorite arv 14 protsenti ja vereloovutuste arv 3,1 protsenti. Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul tuleneb doonorite arvu kahanemine noorte vähenemisest veredoonorluses. „Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18–­24-aastasi doonoreid oli aastaga 11 protsenti vähemaks jäänud. Seevastu veidi kasvas doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga kaks protsenti enam,“ selgitas Valdmaa.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri.

Valdmaa lisas, et kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem. „Mullu 2014. aastaga võrreldes 21 protsenti,“ märkis analüütik. Kuna patsientide vereülekandel (transfusioonil) vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Siin saabki afereesi doonor abiks olla. Afereesiprotseduuride käigus kogutud veredoosid moodustavad kõigist vereloovutustest 4,4 protsenti, viis aastat varem moodustas see veel 2,4 protsenti.

Et tulla lähemale doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41 protsenti kogutud veredoosidest väljasõitudelt. See on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja.

Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral. See on 4,6 protsenti vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 37 protsenti kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest (2014. a 44 protsenti).

Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enamlevinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2014. a 53), nende seas esines enim C hepatiiti – 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.

Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud nelja protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.

Veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:

Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik, 659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee;

Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Südamekuu üritused Valgamaal

1. aprill 2016, 22:27

Alates 1993. aastast on Eestis korraldatud südamenädalat Sel aastal otsustati südametervisele pühendada terve kuu ning kuulutada 2016. aasta aprill südamekuuks. See võimaldab pikema perioodi jooksul erinevatele südametervist puudutavatele aspektidele tähelepanu pöörata ning erinevaid tegevusi ellu viia.

 

Südamekuu tegevusi rahastatakse Valga Maavalitsuse ja Tervise Arengu Instituudi vahel sõlmitud koostöölepingu raames ning „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020″ vahenditest.

 

SÜDAMEKUU ÜRITUSED VALGAMAAL

 

Liikumine on elu ja südametervise alus

Margus Viigimaa, südamearst

Südamenädal, mida on Eestis regulaarselt tähistatud 1993. aastast, on muutunud nii oluliseks sündmuseks, et 2016. aastal viime läbi Südamekuu. Aprillikuus toimub üle kogu Eesti südametervisele pühendatud liikumisüritusi. Esimese nädala teemaks on liikumine ja vererõhk, teisel liikumine ja kehakaal, kolmandal liikumine ja kolesterool ning neljandal liikumine ja südamehaigused.
Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. See vähendab lisaks südamehaigustele ka diabeedi, kõrgvererõhutõve, vähi ja varajase surma riski, langetab kolesterooli ja kehakaalu, vabastab stressist ja depressioonist, annab energiat, parandab und, seksuaalelu ja ajufunktsiooni.
Eesti Kardioloogide Selts soovitab Euroopa juhistele toetudes, et terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma vähemalt 2,5-5 tundi mõõdukal koormusel või 1-2,5 tundi intensiivsel koormusel. Seega pool tundi päevas kõndi igapäev annab lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest kätte!
Regulaarne liikumine normaliseerib vererõhku.
Kõrgenenud vererõhk on väga tihedalt seotud liikumisvaegusega. Kehaline koormus tõstab vererõhku lühikeseks ajaks, aga peale koormust see langeb algväärtusest madalamale. Mida sportlikum Te olete, seda kiiremini vererõhk taastub.
Regulaarne liikumine on ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Süstoolne („ülemine“) vererõhk langeb regulaarse liikumisega 4-9 mm Hg. See efekt on võrreldav vererõhuravimite toimega. Sageli piisab vererõhuhaiguse algfaasis regulaarsest liikumisest ja tablettravi polegi vaja. Soodne toime vererõhule püsib ainult siis kui liigute regulaarselt. Kui muutute passiivseks, kõrgeneb ka rõhk.
Liikumine aitab hoida kehakaalu normis.
Ülekaalulisuse peamisteks põhjusteks on madal kehaline aktiivsus ja energiarikka toidu üleküllus. Kõrgenenud kehakaal põhjustab elukvaliteedi langust ja on paljude haiguste (kõrgvererõhutõbi, insult, südameinfarkt jne.) riskiteguriks. Ülekaalulistel aitab kaalu langetada kehalise aktiivsuse suurendamine. Igasugune liikumine kiirendab ainevahetust, mis jätkub ka mõnda aega pärast liikumise lõppemist.
Väljendunud ülekaaluga inimestele sobib suurepäraselt ujumine, kuna see ei ole suureks koormuseks liigestele. Kaalukaotus muudab liikumise kergemaks ja seega saate kehalist aktiivsust suurendada. Füüsilise koormuse mõõdukas regulaarne tõstmine on parim viis kaalu langetamiseks ja parema enesetunde saavutamiseks.
Liikumine parandab kolesteroolinäitajaid.
Regulaarse liikumisega on võimalik langetada LDL-kolesterooli taset 10-15% ja tõusta HDL-kolesterooli taset 20%. Lisaks suureneb kolestrooli- ja valgupartiklite (lipoproteiinide) maht, mis kaitseb artereid lupjumise eest.
Positiivseteks muutusteks vererasvades piisab 30 minutilisest regulaarsest liikumisest päevas. Intensiivsem regulaarne aeroobne treening annab veelgi paremaid tulemusi.
Liikumine on väga vajalik ka südamehaigetele.

Ka haige süda vajab doseeritud koormust, et taastuda ägedast haigusest (südameinfarkt) või tulla toime kroonilise haigusega (südamepuudulikkus). Sobiva koormuse osas tuleb konsulteerida arstiga.
Ei tohi koormata südant üle täis kõhuga, peale sööki tuleb puhata vähemalt üks tund. Vedelikupuududus koormusel on oht südamele. Jooge mõõdukas koguses vett koormuse eel, ajal ja järgselt. Katkestage koormus koheselt, kui tunnete valu südame piirkonnas, rütmihäireid, või järsku nõrkustunnet. Teatage sellest oma arstile. Konsulteerige arstiga kehalise treeningu osas peale raviskeemi muudatusi. Mõned ravimid mõjustavad koormustaluvust väga oluliselt.
Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordi ja hobidega tegelemisel. Ilus kevadilm on parim aeg alustamiseks. Liikumine vabastab aju, tugevdab südant ja veresooni. Kaitskem Südamekuul üheskoos oma südant ja nautigem liikumisest tulevat jõudu!