Surmade arv mullu vähenes

21. juuni 2016, 11:33

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 339 surmajuhtu, mida on 0,8 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest – 8055 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3851 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 895 inimest – 687 meest ja 208 naist. Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 538 surma.

Kolmandat aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111, 2014. aastal 98 ja mullu 88. Vähenes ka alkoholimürgistuste arv 123 juhult 118-le, kuid otseselt alkoholist tingitud surmade arv kokku hoopis kasvas 460-lt 495-le.

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest (eriti südame isheemiatõbede) põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 323,05 ja 60,69 surmajuhtu, siis 2000. aastal aga 558,66 ja 137,95 juhtu.

Enne 65. eluaastat suri 3392 inimest, täpsemalt 2411 meest ja 981 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga viies surmajuhtum enneaegne. Enneaegsetest surmadest 976 olid põhjustatud pahaloomulistest kasvajatest, 909 vereringehaigustest ning 606 õnnetuste, mürgistuste ja traumade tagajärjel. Nooremas eas esineb vereringeelundite haigusi sagedamini, seevastu 67,7 protsenti õnnetustest, mürgistustest ja traumadest tingitud surmasid leiab aset enne 65. eluaastat.

Surma põhjuste registri andmed 2015. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Kui palju on vähe?

13. juuni 2016, 11:50

Elustiili-napsitamine on Eestis aina tavalisem. Üks klaas kliendikohtumisel, näituse avamisel või õhtusel kontserdil leiab positiivset kajastust nii seltskonnakroonikas kui ka FB-postitustes. Kahjuks tungib uus harjumus ka autorooli- 0,2-0,49-promillise joobega sõidukijuhtide osakaal kasvab aasta-aastalt.
Eestlaste teadlikkus alkoholi toime kohta on suhteliselt halb ning teadmised langevad iga aastaga. Maanteeameti tellitud uuringu tulemused näitavad selgelt, et alkoholi mõju alahinnatakse tegelikkusest palju väiksemaks. Küsimusele: „Kui kõrge on 80-kilose mehe või 55-kilose naise vere alkoholisisaldus 30 minutit peale kolme 0,5-liitrise 5% kangusega õlle joomist?“, ei osanud õiget numbrit nimetada ükski naine. Meestest teadis korrektset vastust vaid 10%. Valdavalt pakuti palju madalamaid näite.
Pubis joodud kaks kannu 5% õlut annab 80-kilosele mehele keskmiselt 0,7 ‰ joobe. Pokaal vahuveini 55-kilosele naisele aga keskmiselt 0,39 ‰ joobe. Naise organism lõhustab alkoholi aeglasemalt kui mehe oma, sest tema kehas on vähem bioloogilist vedelikku. Arvestades, et alkoholi hulk väheneb keskmiselt 0,1 promilli tunnis, kaob ka ainult üks pokaalitäis organismist täielikult alles 4 tunni möödudes. Kindlasti tuleb arvestada, et alkoholi lõhustumise kiirus sõltub ka muudest faktoritest – väsimusest, organismi eripärast, tervislikust seisundist ja eelnevalt söödud toidust.
Alkoholi väljumist organismist ei saa inimene ise kuidagi kiirendada. Rahvasuus levinud müüdid, nagu oleks alkoholi lagundamisprotsessi võimalik forsseerida magades, saunas või külma duši all käies, energiajooki ja kohvi juues või sportides, ei pea tegelikkuses paika. Vaid 5% alkoholist kaob higistamise ja uriini kaudu, 95% tööst teeb ära maks. Ka füüsiline koormus ei aita, sest alkohol põhjustab vedelikupuudust, mis toob kaasa kõhulahtisuse, iivelduse või oksendamise, lihaskrambid, väsimuse ja peavalu. Samuti mõjub alkohol magamisele, alguses on sel küll uinutav mõju, kuid unefaasi teine pool selgelt häiritud. Väsimus, uimasus ning magamatus vaid pikendavad alkoholi põletamise protsessi.
Isegi väike kogus alkoholi mõjutab juhtimisoskusi
94% Eesti elanikest leiab, et joobes juhtimine on tõsiseim liiklusoht, kuid viiendik 8. ja 12. klasside õpilastest ja täiskasvanutest ei pea väikeses koguses alkoholi tarvitamist väga ohtlikuks ning ei usu, et inimese juhtimisoskused sellest halveneksid. Tegelikult mõjutab aga juba 0,2 mg/g alkoholi veres autojuhi sõiduvõtteid. Inimene ise ei pruugi tunnetada, et on alkoholi tarvitanud, sest tekib petlik tunne, et meeled on hoopis teravnenud, tuju läheb heaks ning tekib võlts-enesekindlus. Reaalselt on sellise roolikeeraja tähelepanu ja reaktsioonikiirus pärsitud, tekivad probleemid kiiruste ja vahemaa hindamisel ning vaateväli aheneb tunnelnägemiseks, mis tähendab, et külgedel toimuvat ei tajuta. Joobununa eksitakse pikivahe hindamisel ja sõidetakse ees liikuvale sõidukile liiga lähedale. Ka lähenevate sõidukite kaugust, parkimiskoha suurust ja gabariite tajutakse valesti. Ainuüksi ühe joodud õlle järgselt pikeneb sõidukijuhi normaalne reaktsiooniaeg kuni 30%. Linnakiirusel 50 km/h tähendab see pidurdusteekonna pikenemist vähemalt 5 meetri võrra. Just nii lai on näiteks üks keskmine vöötrada.
Noorte ja kogenematute sõidukijuhtide puhul on liiklusõnnetuse risk märgatav juba 0,2 promilli tasemel. 0,5-promillise joobega rooli minnes kasvab raskesse liiklusõnnetusse sattumise tõenäosus ka vilunud autojuhil juba kolmekordseks. Riskitasemelt on ta võrreldav kaine autojuhiga, kes sõidab 50 km/h alas kiirusel 75 km/h või asulavälisel teel 135 km/h. Üle promillise alkoholijoobega inimene on liikluses juba sisuliselt olematu juhtimisvõimega.
Viimase 12 kuu jooksul on uuringute kohaselt alkoholijoobes sõidukit juhtinud 7 % üle 14-aastastest mootorsõidukijuhtidest, s-o kuni 55 000 elanikku. Pooled neist on seda teinud enam kui ühel korral. 2015. aastal juhtus alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide osalusel kokku 154 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 14 ja sai vigastada 214 inimest.
Tabatud joobes sõidukijuhtide arv on viimastel aastatel püsinud 8000 juures. Elustiili-napsitajate ja alkoholi jääknähtudega ehk 0,2 – 0,49-promillise joobega juhtide osakaal on kasvavas trendis, moodustades 23% kõigist tabatud alkoholi tarvitanud juhtidest.
Kas vähe on palju või kui palju on vähe? Liikluskeerises on ka üks klaasitäis liiga palju. Alkoholi mõju all juhtimisele pole vabandust ega õigustust. Iga eelmisel aastal joobes juhi põhjustatud liiklussurm oleks olnud ärahoitav. Kõik sõltub meie valikutest ja hoiakutest.
Maanteeamet

Tervisedenduse konverentsil on fookuses suutervise ja toitumisharjumuste edendamine

2. juuni 2016, 15:30

Reedel, 3. juunil toimub Tallinnas Nordea kontserdimajas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis sel korral keskendub suutervise hoidmisele ja toitumisharjumuste edendamisele inimese elukaare vältel.
Tervist toetavad toitumisharjumused ja suutervise eest hoolitsemine on hea elukvaliteedi üheks osaks. Eesti Haigekassa andmetel jõudis 2015. aastal hambaarsti juurde 39% 3-aastastest lastest ja 54% noortest vanuses 15-19. Kuigi hammaste kontroll ja ravi on kuni 19-aastastele haigekassa lepingupartnerite juures tasuta ei kasutata seda võimalust piisavalt. See on ka põhjus, miks suutervise teema on konverentsi keskmes.
Konverentsil tutvustab Eesti inimeste toitumisharjumusi, eelkõige magusa tarbimisele keskendudes, rahvastiku toitumise uuringu põhjal Eha Nurk Tervise Arengu Instituudist. Toitumisharjumuste temaatika on äärmiselt oluline, kuna täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel oli 2014. aastal iga teine 16-64-aastane ülekaaluline, sealhulgas iga viies rasvunud. Praktilisi näiteid eestimaalaste suutervise kohta ja suuniseid hambasõbralikuks käitumiseks annab Marek Vink Eesti Hambaarstide Liidust. Põhjamaade kogemusi toitumisharjumuste edendamisest jagab Johanna Reimann Läänemere regiooni tervislike linnade võrgustikust.
Kolmel paralleelsessioonil keskendutakse toitumise ja suutervise käsitlemisele eri eagruppides – imiku- ja väikelapseeas, eelkooli- ja koolieas ning eakate hulgas.
Konverentsi viimases osas tutvustab uuendatud toidusoovitusi Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi. Konkreetseid tööpraktikaid jagavad tööst ülekaaluliste lastega toitumisnõustaja Kristin Salupuu ja töökohal toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisest Krista Lukner Backoffice Services Estonia OÜ-st. Toitumisharjumuste- ja häirete mõjust suutervisele räägib hambaarst Martin Martma.
Konverentsi „Toitumine ja suutervis inimese elukaare vältel“ korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Eesti Hambaarstide Liit, Tallinna Ülikool ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.
Päevakava leiab Terviseinfo veebilehel. Konverents algab kell 10.30 Nordea kontserdimajas.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee; Kertu Eensaar, Eesti Haigekassa Tervishoiu ja kommunikatsiooni osakonna talituse juht, 620 8459 kertu.eensaar@haigekassa.ee